Wauaa. Sellist päikesetõusu näeb väga harva. Pildil ei saa kunagi edasi anda seda mida sa näed päris tegelikult. Tol hommikul Mundukis oli kõik väga väga vaikne. Kaugemal kädistas mõni lind kuid vaikus oli kõrvulukustav. Eile õhtune udu oli kadunud. Selle asemel laius minu ees suur org, mis oli kaetud metsade ja põldudega ning kaugel taamal helkis vastu ookeani virvenus. Esialgu ei saanud ma aru, et kas tõesti on see ookean või ehk taevas või miski muu. Aga kui päike sealt vastu hakkas helkima siis olin kindel.
Eelmisel õhtul jõudsime sellisse väikesse kuid väga ilusasse kohta nimega Munduk. Munduk asub päris kõrgel merepinnast ning paljudest kohtadest avaneb hunnituid vaated allolevatele orgudele ning ka riisipõldudele. Me leidsime omale väga mõnusa ööbimiskoha, kust läks väike tee ka imeilusa joani. Joa kõrval oli ka pisike kohvik nii et sai mõnusalt teed rüübata ja seda kaunist kohta nautida.
Põhiartraktsioon oli siiski päikeseloojang ja tõesti - väga kaunis oli see kuid sai liiga ruttu otsa.
Hommikul peale päikesetõusu saime veel pisut nautida seda kaunist kohta ning juua kanget Bali kohvi, mis paned su välkkiirelt tegutsema. Nii et me siis istusime rolleri selga ja andsime tuld. Hoog oli sees nii kõva et ei saanudki pidama. Sõna otses mõttes oli kuidagi väga raske peatuda ning lõpuks avastasime end Padang Bailt, kus läks praam Lomboki saarele. Padang Bai asub saare ida küljel, nii et tegelikult sõitsime me läbi suurema osa saarest ilma peatumata :) Üks kord siiski peatusime, sest ma polnud nii paljusid lippe veel näinud :
Padang Bais enne praami peale minekut peatas meid politseinik.
Aga kuhu te lähete?
Me läheme Lombokile!
AHAH - või nii. Tulge istuge siia korraks
No selge. Tavaline turistilõks. No ma siis istusin ja me vaatasime üle kõik paberid. Mul ei olnud rahvusvahelist tõlget oma lubadele, nii et nad natuke pinnisid mind. Siis tuli teine mees, kes hakkas mingit mesijuttu ajama. Et elu ikka nii raske ja politseid tuleb aidata, siis politsei aitab sind jne. Ma kehitasin õlgu ja ütlesin, et jajaa, kas ma võin nüüd minna. Natuke pinniti veel, aga siis nad vist nägid et pappi siit ei tule ja lasid meid minema.
Praamisõit kestis 4-5 tundi ning kui kohale jõudsime oli juba väga väga pime. Kell oli nii 10. Eks me siis asusime magamiskohta otsima, aga ega see väga lihtne polnud. Jõudsime ühte suuremasse linna, aga kuna olid pühad, siis kõik kohad olid pilgeni täis. Me küsisime vähemalt 10-nest kohast. Olime juba väga väsinud ja tülpinud ning siis üks kohalik klutt pakkus oma abi. Ma tean kõiki kohti, tule minu järgi. No me siis sõitsime talle järgi ja peale pikka otsimist leidsime ühe koha kus oli vabu kohti. Koht ise oli väga jube, aga meil oli savi. Hind oli poole odavam kui enamikud kohad nii et me andsime raha klutile ning ta näitas meile toa kätte. Kuigi me olime surm väsinud, ei suutnud me seal uninuda. voodi oli väga halb ning mingi mees norskas ikka väga jubedalt kusagil ja igalt poolt sügeles. Lõpuks peale 3 tundi ma heitsin lihtsalt põrandale, ahjaa tekki polnud ja patja ka mitte. Aga kui ma uinusin siis uni oli magus. Tahtsime hommikul sealt lihtsalt kiirelt jalga lasta, aga meid ootas ees halb üllatus. Nimelt see klutt tegi nägu ainult, et ta maksis meie toa eest, tegelt ta lasi lihtsalt jalga rahaga. Nii et peale suurt vaidlust me pidime veel veidi oma kukrut kergitama. Lombokil on väga lihtne end tüssata lasta ja ma teadsin seda, aga näe see juhtus ikkagi.
Lombok on tegelikult päris ilus saar, palju palme ja kauneid rannasoppe. Meie aga suundusime Gili saarte poole. Gili saari on 3 ja eelmine kord sai veedetud nädal Gili Airil. Seekord valisime Gili meno. Neist kõige vaiksem ja vähem rahvastatud saar. Saarele viib väike avalik paat, millega sõidavad kõik kohalikud. Nii me siis ootasime, kuni see paat täis saab, sest enne ta ei välju ja olimegi teel. Ma nägin tol hommikul üsna nutune välja, magamata, pahur, külmetanud jne aga naljakas :
Gili saared on ikka täielik paradiis. Aeg lihtsalt veereb seal omasoodu ja nädal läheb lennates. Me leidsime väga mõnusa bungalowa nimega Diana bungalows.
Ma küsisin ka kui kiirelt need valmis said - omanik vastas 3 kuud. Ega see ehitamine seal tõesti kaua aega ei võta. Käisime veidi ringi ning rääkisime ka ühe valge mehega, kes rajas sinna ka mingit bungalow kompleksi. Parasjagu oli tal käsil baari ehitus. Ta ütles, et see valmib ühe päevaga, sest mis sul vaja on? Väike bambuse katus, paar lauda ja tooli ja ongi valmis :) Ta ütles, et peale 30 aastat tööd on siin hea koht, kus lihtsalt olla koos perega. Nõustun temaga.
Meie Bungalowst veidi eemal oli ka kohvik Diana cafe ning parim toit mis ma kogu selle reisi jooksul sain oli seal. Fantastiline ulah ulah ning roheline karri värske kurgiga ning kookosepiimaga. Wow.
Nägime kauneid päikeseloojanguid ning nautisime õhtusööke sillerdava kuu valguses. Lugesime, ujusime ja puhkasime. Nagu see paketipuhkus ikka käib :) Oeh päris mõnus oli.
Olime Menol vist 4 päeva ning peale seda otsustasime veidi veel Lombokil ringi vaadata. Lombokil on Rinjani vulkaan, mida ma tahtsin väga näha. Samas on sinna hea minna veidi varustatuna, ehk kui sa kogu varustuse rendid, siis koos giidiga on see matk päris päris kallis. Aga oma varustusega ei ole kõige hullem. Nii et see jääb ootama järgmist korda.
Sõitsime veidi ringi ja keerasime sisse kohast kus näitas nool - beautiful waterfalls. Sõitsime mingit väga kahtlast teed pidi, mis vahepeal täitsa ära kadus ning lõpuks jõudsime kohale. Meid võttis vastu üks tore noormees, kes rääkis inglise keelt väga hästi ning lubas meid väikese tasu eest juhatada ilusatesse kohtadesse. No me siis järgnesime talle ja tõesti ise me poleks selliseid kohti üles leidnud. Ta viis meid ühte väikesesse kaljudega ümbritsetud ujulasse :) Vesi oli külm aga karastav ning esimest korda elus hüppasin ma päris kõrgelt kalju pealt vette ka. No ega see väga kõrgel polnud aga nii 4-5 meetrit :) Minu jaoks oli kõrge, aga vägev oli.
Peale seda külastasime veel paari juga ja ta näitas ka meile oma küla ning külanaised võtsid parasjagu sirbiga riisi maha. Kõik uudistasid meid suurte silmadega ja meie uudistasime vastu ning ajasime pisut juttu. Päris lõbus oli - haa.
Sõit viis meid Balile tagasi ning me veetsime veel pisut aega Ubudis ja pisut aega Kutal. Seekord ma proovisin veidi ka veemõnusid ning lained on seal tõesti suured ning surfimiseks ideaalsed. Ma liuglesin siiski bodyboardiga, mis pole päris sama nagu surfilaud aga lainepeal sõita saab küll.
Bali on tore koht küll. Järgmine kord aga ma prooviks mõnda teist aasia riiki nagu Birma või Laos. Aga Bali on ja jääb eriliseks kohaks.
