Nüüd sa tõused mäeharjale ja liugled juuste tuhinas alla. All ees
avanevad kuldsed põllud, mille kaunid võsud liiguvad, kiiguvad koos
sinuga. Soe tuul puhub ja see toob naeratuse näkku. Fu Chi Fa, Fu chi
Fa, juba nii kaunis oled sa. Sinu kõrgused on ületamatud, aga tänu
väiksele tiivulisele pole see enam probleem. Väikse Honda süda tuksub
vaikselt aga kindlalt ka kõige suuremate tõusudel ning iga järgmine kurv
tuleb kindlamalt ja julgemalt. Fu Chi Fa pole enam kaugel, veidi veel
ja olemegi taeva tipul. Seal kus jumalad vaatavad alla inimeste peale ja
päev saab alguse ning maailm kaetakse valguselooriga. Jumalik koht,
mille taolist sinu silm ei ole veel näinud. Fu Chi Fa asub kõrgemal ja
kaugemal kui inimsilm seletab. Üle 100 mäe sa sõitma pead, läbi ühest
maailmast teise maailma ning kui tundub, et see tee on lõpmatu – jõuad
sa väiksele välule, väiksele majale kõrge mäe jalamil ja siin oled sa
võitnud endale õiguse puhata! Sinu voodi tundub pehme, udu-sulune kuhu
oma keha puhkama jätta, homme on uue elu algus ning sa oled osake
sellest. Võid lasta oma unedel laskuda kerge südamega. Kuke kiremist sa
ei kuule, sest öö naudib veel oma viimast tundi, kui sa oma silmad avad.
Mägine külm niiskus on imendunud su tiivulise nahksesse sadulasse ning
vaikselt poputates võtab ta esimesi kurve raskelt ning vaevaliselt.
Edasi suksu, edasi ja ei sammugi tagasi. Fu Chi Fa liigub järjest
lähemale ning peale pikka tolmust teed paistab väike mäekuru küngas ning
mõned mustad kujud künkal vaatamas punasesse õhetusse.
Süda taob, sest ei tea – ei tea, mida oodata. Ja üles, üles künkale, et heita üks pilk - üks pilk, mis rööviks mõistuse.
Aga maailm magab veel ning kõike pimestav valge uduloor liigub mööda
mägede külgi, jättes välja, vaid nende kõrgeimad tipud. Oled nii kõrgel
et võiks peaaegu noppida selle väikese kuu, mis roosade varjundite
taustal on hääbuma hakanud. Äkitselt lööb taevas põlema. Järjest rohkem
ja rohkem kuldset kuma võtavad sajad pilved ning sealt ta tuleb – kõige
ilusam päikesetõus! See on uskumatult kaunis. Sa oled nii kõrgel, nii
kõrgel! Kuldsed kiired paitavad mäeharju ning pärlitega kaetud
rohulibled sinu ees, löövad sädelema nagu tähed taevas. Suur punane
soojus liigub üle kõige. Kõik on korras, kõik on kõige paremas korras.
Sa tead seda.
