Mihkel on üldse aeg ajalt õnnejunn aga aega ajalt ei ole ka. Ta läks hiljuti just tüdrukuga lahku, kes pidi talle järgi tulema. Aga näe, ei tule, nii et Mihkel jahib siis nüüd ilusaid Aasia naisi. Edu talle. Peale delfiinide nägime Monkey Mias veel igast huvitavaid tegelasi. Näiteks tuigerdas seal ringi üks emu, kes tundis ennast üsna vabalt ja toppis oma nokka igale poole. Ta uimeras minust ka mööda ja vaatas mulle sügavalt silma - väga imelik oli, ma kartsin tegelt aga tagant ma julgesin näppida teda küll:
No ja siis olid seal veel sellised äged suured pelikanid kes ka vahel tegid selliseid äkilisi liigutusi, nii et Halina pistis kiljudes leekima. Heh, päris naljaks oli. Nad olid tegelt ikka suured ja nende nokad ikka vägevad:
Mnjaa, kuna Monkey Mia endast midagi muud ei kujutanudki, kui see keskus siis ma panime lestad likku ja asusime edasi hoopis kirjumasse keskkonda. Ehk me olime jõudnud üsna Ningaloo reefi kaitseala lähedale. Ningaloo reef on kusagil 200 km pikk ala, kus on hästi palju koralle ja veealust elu. Ningaloo pesitsevad ka vaalhaid, ehk kõige suurimad elukad üldse, keda ookeanis leida võib ning kui sul on raha (umbes 3000 krooni) siis viiakse sind nende juurde. Sul tekib võimalus nende kõrval ujuda ja sukelduda. Kuna vaalhaid on ainult planktonitoidulised, siis karta pole vaja, aga tegelt kui sinust ujub mööda 13 m elukas siis sa vist nii ei mõtle. Siin on link: http://www.ningaloo.com/. Enne kui sa jõuad päris ningaloole, ootab sind ees selline koht nagu Coral Bay. See on imeilus paradiisirand, kus vesi on algul väga madal nagu laguunil ning väga järsku läheb väga sügavaks, ning seal ootab sind ees korallide ning kirjude kalade meri. Vesi on väga soe ning snorgeldamise rõõmu jätkus meil igataheks tundideks. Kui ma magasin ronis isegi üks krabi mulle suhu ja ma tegin amps:
Hea oli. Õhtuks me liikusime edasi ning otse ningaloo reefi ääres asub linn Exmouth. See on selline väike tore linnake. Me jõudsime kohale ysna hilja, kuid suutsime siiski leida ühe koha caravan pargis ja peab ütlema, et see oli kõige ilusam ja ägedam, mida me senimaani näinud olime. Peatuksin siiski peamisel ja peamine on, et hommikul hästi vara panime asjad kokku ja läksime seda reefi uurima.Reef on siis kalda äärne korallimeri ja kui idakalda on Suur Vallrahu, siis läänekaldal on Ningaloo. Ningaloo puhul on see hea, et sa ei pea kaldast kuigi kaugele minema. Kohe kalda ääres algavad korallid ja saad rahulikult snorgeldada. Idakalda puhul pead sa minema paadiga paari kilomeetri kaugusele. Igatahes me alustasime tagasihoidlikult. Leidsime vaikse sopi, kuid me ei näinud seal eriti mingeid koralle ega kalu. Seejärel külastasime infopunkti ja saime teada, et seal on ikka kindlad kohad kus sa saad snorgelda ja kus seda tasub teha. Meile näidata paar parimat kohta kätte ja läinud me olimegi. Esimes kohas oli päris tugev hoovus ja väga palju inimesi. Snorgelasime ja püüdsime hoovusega võidelda, kuid see on ikka uskumatult raske. Sa võid ujuda nii kiiresti kui sa suudad, aga edasi sa ei liigu sammugi vaid vastupidi. Kalu ja koralle nägime seal päris huvitavaid ning elamused panid vahel ikka huilgama, kuid see ei olnud päris see. Meil olid maskid, kuid polnud lestasid, nii et hoovusega võideldes jäime seekord alla. Igatahes me läksime uurima ka seda teist kohta ja see oli fantastiline. Algul tundus, et väga kivine ja selline halb. Pool tundi ei tahtnud keegi vette minna. Ma olin esimene julge. Peale seda ei tahtnud keegi enam eriti välja tulla. Esiteks oli vesi hästi selge ning soe. Hoovusi polnud, oli üsna madal ning tonnide viisi erinevaid kalu ja fantastili koralle. Nägime suuri suuri kalu, no ütleks üle meetri kindlasti pikad ja hästi laiad. Need ujusid ka vahel parvedena. Nägime Halinaga suurt kilpkonna ning ujusime pisut temaga koos. Hästi äge on ikka veel all sellist elukat näha. Nägime ka haid, kes ei ujunud väga kaugel. See oli selline pisem, kuid kui hakkas minu poole ujuma, hakkas kyll jube ja ysna kiire.
Meritähti, violetseid kalu ja muid imelike tüüpe nägime kylluses. Väga vägev oli ning ma ei tahtnud kuidagi lahkuda. Aga seda tuli siiski teha. Tagasi teel Exmouthi nägime veel teel selliseid elukaid, mida te ei kujuta ettegi:
Minu jaoks oli väga meeldejääv päev ning ma loodan veel kunagi sinna tagasi jõuda 3000 krooniga, et vaadata seda suurt mereelukat nimega vaalhai.
No comments:
Post a Comment