Tripp jätkub põhja poole Austraalia talve

Ehk soovite teada kuidas näeb välja Austraalia talv. See on nii, et kell 8 läheb nii palavaks, et peab telgist välja ronima ja vaatama sinisinist taevast kus päike sirab juba kõrgel. Ja nii iga päev. Suvega on vahe selles, et suvel on 47 kraadi, talvel on 34. Nii et mõnus. Ainult pimedaks läheb ikka vara, nii umbes poole 7 ajal hetkel. Ehk varsti on mingi 5 juba pime. Aga soe on küll. Nii, kus mu reisikirje pooleni siis jäi. Ahjaa, pauk oli suur! hehehee.
Tegelt on see vahejuhtum juba unustatud. Tuleb eluga edasi minna ja nii meiegi.
Kimasime sealt veidi edasi ja meie tee peale jäi Kalbarrist kõrval olev papagoi park- nimega Rainbow jungle. Me Halinaga suurest erutusest hyppasime kohe autost välja ja tormasime sisse - jaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa väga oli! Papagoisid igal pool, suured väiksed, karvased sulelised jne. Üks sirtsutas Halinale suure kaarega peale, aga Halina sai õigel ajal eest ära. Naljakas oli kyll. Siin siis mõned neist:


Nii, ma sain sealt ühe sellise sinimustvalge sule ka kaasa - see on mul märkmiku vahel ja ootab Eestisse jõudmist. Jätsime papagoid edasi oma asjadega tegelema ja võtsime suuna edasi põhja poole. Tükk aega sellist kõrbe sõitu ja tee peale kerkis silt - Hamelin Pool. Keerasime sisse, kuna oli peatust vaja niikuinii. Enne Hamelin Pooli oli yks vana postkontor aastast 1884 ehk üks vanemaid maju, mis siin säilnud on. Äge. Hamelin Pool aga kujutab endast stromatoliite, mis on vanimad tõestused elust maailmas. Ehk need on siis sellised kivistised, mille peale on settinud elu juba 3,5 miljardit aastat ja mida teadlased on siis suutnud nendest välja lugeda. Igatahes väga vanad kivistised ja väga õrnad asjad ka tegelt. Siin on yks pilt ka:

Eks nad nägid veidi punasemad välja aga muidu umbes sellised, ei olegi nii suured kui võiks arvata. Jaaa, aga mind erutas tegelikult üks teine elukas palju rohkem kui need kivimid, mis on ka väga huvitavad. Nimelt istus veidi eemal puu otsas üks suur kotkas, ma arvan et see on mingi merikotkas. Ma pole elus kotkast nii lähedalt näinud, nii et ma uurisin hoopis seda tüüpi ja proovisin end talle võimlikult lähedale pressida. Ja näed siin see tüüp on:
Mõnus suur ja nokaga korra annaks, siis oleks valus küll. Mnjaa, eks siin see loodus veidi teistsugune. Linnud ja loomad võtavad inimesi suht suvalt ja väga ei karda reeglina. Näiteks on normaalne kui mingi emu sulle järsku linnas tee peale tuleb ja su autot nokkima hakkab:
Tegelt nokkima ta päris ei hakanud aga ringi siblib neid küll mõnedes linnades üsna palju. Ahjaa, see pilt on tehtud Denhami linnas ja see asub Shark Bay kõrval. Shark Bay on üks suuremaid kalarikkaid lahtesid Austraalias. Selles lahes on hästi palju mingit ujuvat rohelist kraami, mida kalad kõik saavad rõõmsalt süüa. Selle pärast on siin ka palju teisi kalu, haisid, vaalu jne. Me külastasime seda kohta peamiselt Monkey Mia pärast kus saab näha DELFIINE. Esimesel päeval me jõudsime kohale liiga hilja ning et delfiine näha pidime ootama homseni. Delfiinid tulevad hommikuti kusagil 8 paiku. Nii et me pidime endale väikse elamise õhtuks leidma. Sõitsime veidi ringi ja leidsime, et kusagil rahvuspargis asub selline mõnus suur laguun, kus saab ka telkida. Mis seal ikka. Ainult üks aga - see oli liivatee ehk 4 ratta vedu ainult ehk 4WD. Meil on ju see olemas nii et no worries aga tegelt - bööööööööööööööööööööööööööö.
Kaevasime ja kaevasime mingeid tunde raisk. Pidevalt olime kinni ja ei saanud kuidagi välja. Kõigil olid närvid jumalast läbi -mis toimub. Miks me kinni oleme. Lõpuks sõitis üks dziip meist liueldes mööda ja küsis et mis probleem. Me tegime algul vaprat nägu, et no problem ja et saame hakkama, aga mees tuli ja vaatas veic ning vangutas pead ja küsis, et kas me esimest korda sõidame neljaveolise autoga. No me umbes noogutasime ja nägime õnnelikud välja. Siis tüüp näitas meile, et näe - esiratastel on lukud peal. Need tuleb lahti teha, siis käivad esimesed rattad ka ringi ja näe imet - käisidki ja me ei olnudki enam kinni - hurrrrrrrrra. Igatahes laguuni me ei näinud, sest nii pime oli ja hommikul me lendasime kohe päikesetõusu ajal sealt minema Monkey Mia poole delfiine vaatama. Ja delfiine me ka nägime. Nad käivad Monkey Mias iga päev juba viimased kümme aasatat ja enamasti on need samad delfiinid, kes iga päevgi kuid mõnikord on täiesti suvalised jne. Delfiinid on üsna seltsivad loomad ja kolmandiku oma ajast nad pühendavadki omavahelisele suhtlusele. Mees ja naisdelfiinid hoiavad omaette ning emad tavaliselt hoolitsevad oma pisikeste eest kuni need täiskasvanuks saavad ja see võtab päris kaua aega. Mitu aasat ikka. Tihti peale ründavad haid delfiine, kuid enamasti nad suudavad plehku panna. Tored loomad need delfiinid ja armsad ka:

.Mõned õnnelikud said neile kala ka anda. Meie kambast õnnestus see Mihklil.
Aga järgmine nädal jälle. Olge tulblid