Tere jälle kõigile,
Olen olnud eemal internetist mõnda aega ja ega siin asumaadel seda kerge leida olegi. Igaljuhul minu veinitöösturi karjäär on hetkeks läbi ja ma olen mõnes mõttes selle üle päris õnnelik. Lõpus hakkas juba see töö veidi tüütüks muutuma, aga samas täna Halinale sain ma selle ka paremini selgeks, sest ta oli selle töö jaoks nagu loodud.
No igatahes tahaksin teilegi veidi veinitegemise tagamaadest rääkida, sest see oli ka üks põhjus miks ma viinamarju üldse korjama läksin. Esiteks viinamarjadest – neid korjatakse hommikutundidel, sest siis on nad värsked ja külmad ning peale korjamist lähevad nad kohe töötlusesse. Seetõttu kestiski meie töö tavaliselt kuni keskpäevani. Ma sain viinamarju ka maitsta, ehk kui sa oled maitsenud näiteks Cabarnet Sauvingnoni viinamarju, siis hiljem veini maitstes mäletad tõesti ka selle viinamarja maitset ja need on üsna sarnased. Meie korjasime valgetest viinamarjadest : Semillioni (neid oli hästi palju – suured valged viinamarjad ja hästi mahlased), seda veini tehakse valgetest kõige rohkem ning see on ka üks odavamaid. Korjasime ka Sauvingon Blanci ehk see on siis sama nagu Cabarnet Sauvingnon ainult et nad on valged. Viinamarjad olid sellised pisikesed ja kobarad olid palju väiksemad kui Semillionil. Punastest korjasime Shirazi ning ka Cabarnet Sauvingnon, mis näeb välja siis selline:
Kui meie oleme viinamarjad ära korjanud siis kogutakse need kõik suurde kasti kokku.
Üks hea korjaja peaks korjama päevas umbes tonni viinamarju (hea tõdeda, et ka mina jõudsin peaaegu selle numbrini - 97 oli vist minul lõpus maksimum). Igatahes need viinamarjad pannakse ühte suurde pressi ning sealt pressist läheb üks suur voolik väga suurtesse hoidlatesse. Hoidla alla pannakse suur kast ning vein lastakse päevas 3-4 korda läbi. See on käärimise protsess, kuidagi kiirendatud moel.
Teine variant on viinamarjad pannakse suurde hoidlasse, kus nad ise vaikselt käärivad ning lõpuks nad pressistakse. Peale pressimist pannakse vein vaatidesse. Vaadid on tammevaadid ning alati kasutatakse uusi vaate. Üks vaat maksab kusagil 10000 krooni ning sellel vaadil on väga oluline roll. Selle maitse kandub otse veinile edasi, ehk mida kauem see seisab seal vaadis, seda tugevam maitse on veinil. Veini vanus ei tähenda tegelikult, et mida vanem seda parem. Kõige olulisem on aasta ja mis aasta vein on hea? - seda peab lihtsalt teadma. Näiteks see piirkond kus meie olime : Margaret River, seal oli hea aasta 2004 ja 2007. Ehk näiteks 2002 aasta vein polnud hoopiski nii hea kui 2007 aasta oma. Hea aasta tähendab seda, et viinamarjad valmivad heas kliimas. Ehk kui päike paistab kogu aeg enam vähem samal temperatuuril ja päikesevalgus on pidev, siis viinamarjad valmivad kiiresti ning nad on mahlased ja küpsed. Kui vihma sajab pidevalt ning on suured temperatuuri kõikumised, siis viinamarjad on ei ole nii küpsed ja mahlased ja siis ei tule ka vein nii hea. Nii et vein pannakse siis vaadidesse seisma ning jäävad ootama on maitse täidlasemaks muutumist ja loomulikult ka kallimaks minemist.
Hiljem nad lihtsalt villitakse ja pannakse pudelitesse ja saadetakse poodidesse.
Me käisime oma kambaga ka veinituuril, ehk sõitsime läbi päris palju erinevaid viinamarja istandusi ning maitsesim nende häid veini. Siin osatakse ikka väga häid veine teha, kuigi prantslased proovisid meid selles ümber veenda. Eriti head olid valged Rieslingi veinid ning ka mõned late harvesti veinid. Kahjuks me ei ostnud ühtegi kaasa, aga selle eest saime me oma istandusest nii mõnegi pudeli ja seegi on üsna hea kvaliteet vein.
Nii, et kui lähete poodi vaadake, ehk jääb mõni austraalia vein teile ette, nagu näiteks Xanadu, Moss Brothers või mõni muu näiteks Hardys, mis on siin vist kõige kuulsam.
Ostke Reislingit ja late harvestit - need on kõige paremad. Ja mulle meeldis ka Semillion
No comments:
Post a Comment