Happy times

No nii, tere kullakesed!
Tervisi talvisele Eestimaale, kus tuiskab lumi ja akna taga kiunub tuul. Siin on aega ajalt mõnus aga öööööööööööööd hakkavad juba külmaks minema. Öösel langeb temepratuur kusagil 9- 10 kraadini ja ega see ei ole sugugi soe, kui magada telgis. Nii et peab kõvasti kaissu tõmbama, et sooja saada, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Millest ma siis tahtsin rääkida, esiteks ikka kõige olulisemaist. Kõige olulisem on see, et Halina on nüüd minuga ja see on väga tore. Aeg lendab lennutiivul ja iga päev on väga tore ja päikeseline temaga. Halina on tulnud üsna õigel ajal. Pole liiga kuum ja liiga külm ka veel ei ole. Kusagil nädal aega on ta siin olnud ja minu arust tunneb ta end juba üsna koduselt ning naudib siinset elu ja olu. Siin on sellest elav näide:

Ja see on ka väga hes uudis, et nii Halina kui Mihkel (üks eestlane siin ehk sõber) said samuti samasse viinamarja istanudusse tööle kus meiegi. Plaan ongi selline, et kusagil kaks nädalat töötame siin veel ja siis liigume üles põhja poole umbes 1000 kilomeetrit. Seal on tunduvalt soojem ja samuti on seal väga ilus korallmeri lähedal, mida ma igatsen uurida ja puurida. Viimasel ajal tegelikult ei ole tööd väga palju olnud - umbes nädalas 1 või 2 päeva, mis jätab aega siis rannas vedelemiseks, tennise mängimiseks ja muudeks pudulojuse asjade jaoks nagu näiteks pikutamine, lugemine jne. Puhkus suure P tähega võiks öelda, aga tegelt see mõjub ka rahakotile üsna rängalt, aga mitte heale tujule, nii et no worries. Küll me hakkame saame.
Näiteks eile õnnestus mul veidi lisa raha teenida ja mõned tüübid pokkerilauas rahast lagedaks teha. Kuna neil oli ohtralt veini ja mul ei olnud, siis lõpuks olid nad kõik nii täis ja mina nii kaine, et see ei olnudki nii väga raske. Haa. Nii et täna on minul ohtralt veini aga ma olen õnneks nii tark, et ma täna seda mängu ise ei mängi.

Mis siis veel, ah jaaaaaaaaaaaa. Näiteks külastasime siin veidi eemal, kusagil 150 km eemal asuvat looduseparki, kus kasvasid väga pikad ja suured puud - 60 meetrised ja nende otsa oli võimalik ka ronida. Mida me ka loomulikult tegime. Algul tundus päris jube, aga tegelt oli lapsemäng. Üsna turvaline ja kodune värk. Siin üks pilt ka:


ja seal oli ka üks eestlane käinud, eestlased ikka jõuavad igale poole :)
(tee suuremaks kui silm ei seleta!)

Igatahes sealt ülevalt oli päris mõnus vaade ja väga suured ja võimsad puud kasvasid ikka seal pargis. Me Halinaga käisime veel pärast 10 kilomeetrise matkaraja läbi, teised olid liiga nõrgad ja ei tulnud kaasa, aga meil oli küll tore ja lõbus. Ja loomulikult oli veel seal lahedaid kakduusid terve park täis, kes kõik noolisid mingit head ja paremat külastajatelt, näiteks meie sõbra Mihkli õuna nad lihtsalt rebisid poole hammustamise pealt käest ära (haa -see oli tegelt naljakas )


Mihkel on see sama poiss siin pildil. Ta on pärit hiiumaalt ja viskab kogu aeg ikka hiidlaste kombel nalja ka, nii et on päris lõbus. Üks päev oli Mihklil töö juures selline lugu juhtunud, et üks prantslane tuli suurte ja üllatunud silmadega teiste juurde ja ütles :" Te ei usu, mis praegu juhtus! Ma pistsin ühe väikese kuivanud viinamarja suhu ja see maitses täpselt nagu rosin!" :) Kõik said pisut naerda ja väiksele prantslasele tehti selgeks, et kulla mees, kuivanud viinamari ongi rosin aga kujutage ette, et TE EI TEA SEDA! Siiras Avastus missugune.

Igatahes on meil siin üsna lõbus ja tore tegelikult. Nii et olge mõnusad sõbrad ja mu pere. Kirjutage ikka mulle, kuigi ma ise olen üsna vilets selles viimasel ajal aga ikka on väga südant soojendav teilt kirju saada.
Ciao bambiino,
Meelis
P.S. Soojad tervitused ka vanaemadele :)