mamihlapinatapai - Yàmanade keeles tähendab see - "vaatama teineteisele otsa, lootes, et teine teeb ettepaneku midagi teha, mida mõlemad pooled ihkavad, aga ei söenda teha"
James Sage (2010 roadtrip) - " trip is not about the destination, it is about the journey."
"James Holman (1786-1857), the blind traveller - I see things better with my feet."
"From Santiago AriaS - If life gives you lemons, make LEMONADE
Mark Twains words: Sorrow can take care of itself, but to get true benefit of joy, you must share it :)
Jimi Hendrix said: "When the power of love overcomes the love of power, the world will know peace"
Meelis Anvelt: Õnn pole rahas, vaid inimestes, kellega seda kulutada :)

Sunday, September 5, 2010

backpacker - rahvuste paabel

Mööda maailma saab ringi käia mitut moodi :
üheks võimaluseks on ostes turismireis iga aasta ja avastada seda jupi haaval, teine variant on omada palju raha ja teha ümbermaailma reis või kolmas variant - omada mitte midagi, teha tööd, kulutada minimaalselt ning minna edasi - see on backpacker ja neid backpackereid ehk seljakoti mehi liigub vast kõige rohkem. Enamik neid käib sama radu sissetallatuid radu, kuid leidub ka teistsuguseid väga huvitavaid inimesi. Üks on selge - backpacker ööbib backpackeris ja see on koht kust toimub suur rahvaste ühinemine iga päev :)

Backpackeris käib elu kuidagi teisviisi ja iga neist on omamoodi. Osaliselt vaadates ei ole see kõige parem variant kus elada. Tavaliselt on ühes toas kuus või kaheksa inimest ning ruumi oma asjade jaoks minimaalselt, ehk voodi kõrval olev ala, mida pead ka jagama. Tihtipeale tekitab see vahel olukorra, et tuba on asju nii täis, et sa pead tihti tegema teed asjade vahele, et oma koikuni jõuda. See on päris raske, eriti kui on pime ja on öö ning sa oled purjus:)

Köögiruum on muidugi põhikoht kus kõik hängivad kogu aeg, nii et seal käib elu. Eriti kiire on see hommikuti kusagil 6 -7 vahel, kui kõik tööle hakkavad minema ühel ajal. Siis ei saa põhimõtteliselt astudagi nii, et sa kellegagi kokku ei põrka. Nagu sipelgakari :)
Backpackeri söögikorvi kuuluvad väga tihti - kiirnuudlid, paki supid, pasta, pastakaste, friikartulid, riis, külmutatud juurikad, sai (toast on nr 1), oad ja munad. Põhimenüü. Liha süüakse suht harva, suurt liha ma mõtlen - tavaliselt on selleks ikka hakkliha või kanakoivad.

See hostel kus ma hetkel olen, on oma dušširuumidega ka selline nagu ta on. 3 dušši on kogu hosteli peale - see on nii naised kui mehed kokku. Nii et tihti peab ootama ja kaua, sest osadele rahvustele meeldib kaua, ei ikka hästi kaua dušši all olla - nii 40m kuni 1 tund :) Kreisi

Enamik inimesi käib siin tööl viinamarja istandustes ja osad on tööl tehastes. Need kes on viinamarja istandustes, need on tööl hommikuti ja need kes on tehastes need on öösiti (ehk on the dark side). Nii et inimesed ei kohtu tihtipeale nädala sees üldse ja siis kui laupäev kätte jõuab - oi oi oi :) Siis on pidu - siis toimub rahvaste ühinemine ja segunemine :)

Niisiis on mul olnud võimalus seda rahvaste segunemist näha siin 3 nädalavahetust. See on päris kreisi. Ma tooksin siin välja mõned tegelased, kes mulle on silma hakanud.

Prantslane Nicolas

Nicolasega olen viimased 2-3 nädalat hästi tihedalt koos veetnud, kuna me oleme sattunud tööle täpselt samadesse kohtadesse. Niisiis olen jälginud veidi prantslase käitumist. Austraalias oli nii, et neid prantslasi oli hästi palju ja kui nad on koos on nad üsna ülbed ja hoiavad kuidagi oma ette või nii, nagu see suurte rahvusgruppide puhul ikka kipub olema. Nüüd oli võimalik mul suhelda üksikindiviidiga ning teisi prantslasi siin pole.
Nicolas on üsna noor - umbes 23 ning elab Pariisist 200 km lõuna poole väiksemas linnas. Peale keskkooli on töödanud lihtsalt supermarketites ja veel teinud selliseid lihtsamaid töid. Samas ta ei ole sugugi rumal poiss. Vähemalt ei tundu, prantslastele meeldib palju lugeda ja ka pikalt diskuteerida asjade üle. Nende loogika töötab kuidagi hoopis teistmoodi ja ma ikka vahel hämmastun mõnigate asjade üle. Näiteks minu jaoks on üsna ootamatu kuidas ta mõnele küsimusele vastab: "Kas sulle meeldib Uus-Meremaa" - enamik inimesi ütleb jaa, et see on väga lahe või et umbes ja siin on kena, no mida iganes. Nicolas vastab pikalt mõteldes, et mnjaaaaaa päris pettumus see riik ikka päris pole, aga noh jah, ütleme et kokkuvõttes on ok. Mulle tundub, et tema vastused lähtuvad lihtsalt tihti hoopis teiste vaatenurkade alt, kui ma olen harjunud vaatama ja see on päris huvitav. Söögikultuuri poole pealt on silma hakanud, et koogikesed, kakukesed, jäätised ja kõik selline käib prantsuse söögikorvi iga päev ja ilma selleta pole mõtet elada :) Töö koha pealt, prantslane väga ei hiilanud. Ta tegi seda tööd küll, aga mitte erilise innuga, sest tema arvates on need tööd lihtsalt s..tad ja siis ei ole ju mõtet rabeleda.

Josh - ameeriklane

Josh on päris Georgia osariigist, mis asub otse Florida peal. Nii et kuum ja päikeseline koht suviti. Josh on ameeriklase kohta päris OK tüüp. Talle meeldib hästi palju õlut juua, chillida ja kõva häälega naerda. Ometi ei ole ta selline vastik ameeriklane vaid ta on lõbus ja saab kõigi väga hästi läbi ning tema eesmärk on lihtsalt lõbutseda (fun fun fun). Olen näinud ka siin teisi ameeriklasi ja mõned neist on küll veidi liiga ... Näiteks eelmine nädal sattus hostelisse mingi ameerika tüüp sõbraga, kes oli nii vaimustatud, et ta on Ameerikast ja tema on siin ainult selleks et surfata ja veini juua ning et tema läheb tagasi ja teeb suure firma ja siis on tal suur maja, suur auto (vähemalt Range Rover), väga ilus naine ja lõpuks ka paat - see on ju tema unistus, ega ta muud elult ei taha ja seda PEAB ta saaaaaaaama. Selliseid ameeriklasi on ka palju kahjuks. Aga Josh on lahe :) Loomulikult on tema söögilaul hästi palju erinevaid kiirsöögi saadusi (paratamatu:)


Patrick ja Simon - Saksamaa lõuna osast
siin on Partrick

Patrick ja Simon on pärit samast külast, kuid Uus-Meremaal kohtusid nad alles siin kogemata. Mõlemad tüübid on erilised selle tõttu et nad ei ole sugugi tüüpiliste sakslaste moodi. Patrick on väga intelligentne ja vaimukas tüüp. Temas ei ole seda sakslaste järskust vaid ta võtab kõiki asju väga vabalt ja üsna muretult. Väga paljud sakslased teevad asju väga täpselt, ikka väga täpselt. Kott pakitakse juba üleeelmine päev enne minekut, kõik asjad on bronnitud, kinni pandud, viimseni läbi mõeldud jne. Ehk kõik asjad ikka vaadatakse 3-4 korda enne üle, et jääks mingitki võimalust midagi valesti minna - see on kuulus saksa täpsus ja nad ongi sellised, mis on mõnes mõttes üsna kadestamisväärne, sest enamik meist ei suuda küll nii organiseeritult elada.
Simon on pool segane tüüp - ta lahkus Saksamaalt päris mitu aastat tagasi väiksele turismireisile aasiasse ja ei pöördunudki tagasi. Vaid hoopis jätkas reisimist ja nüüd on ta välja jõudnud Uus-Meremaale. Mulle tundub, et ta on väikse kiiksuga, aga väga sellise positiivse kiiksuga. Täiesti hulljulge tüüp, kes ei kohku millegi ees tagasi.
Sakslaste söögikorda kuulub väga tihti pajaroog - umbes selline, et kartulid, koos juurviljade ja sibulaga pannakse ahju ja see valatakse lõpus veel üle, kas juustu või munakastmega. Päris hea näeb välja.




Latiinod - ehk Fransisco, Alexis ja Gonzalo tsiilist ja Osvaldo Argentiinast

Latiinod on hoopis teisest puust kujud, kui euroopa valged kahvanäod. Ma olen väga palju inimesi kohanud Tšiilist ja siiani on nad kõik jätnud väga sooja ja mõnusa tunde. Daniel Tekapost ja nüüd Blenheimis olen kohanud Felipet ja eelpool mainituid. Kõik on olnud väga avatud suhtlemise ning meeldiva iseloomuga. Nende suhtelmisviis on kuidagi soe ja turvaline, eelkõige tuleneb see kontaktide kaudu. Eesti inimene suhtleb suuga ja mitte nii väga kätega. Neil on käed aga kogu aeg mängus, mis puhkab vahel su õlal ja tihti ka emmatakse mehelikult enne lahkuminekut. See ei ole gay vaid lisab sellist tugevust ja sõprusetunnet. Tšiilist olen kohanud nii valgeid (nagu euroopa valge) kui ka selliseid tõmmusid. Eks seal on tunda ka sellist vahet kuidagi, et valgemad on rohkem haritud ja rikkamates perekondadest, aga ega seal eriti vahet pole. Toredad on nad kõik.


Latiino mehed üldiselt siiski ei ole väga haritud ja targad. Ega enamik neist ei taha väga lugeda ega õppida midagi, vaid lihttöö sobib neile päris hästi ja nad on sellega rahul.
Nende söömiskultuuri kuulub hästi palju pastat, saia ja maisi riisiga ka vahel. Palju olulisem on joomiskultuur. See avaldub eriti hästi laupäeviti, mil latiinod võtavad võimust ja kogu hostel on täis nende kisa ja hõiskeid. Latiinodele meeldib ka hirmsasti õlut juua ja hästi palju ja siis oi oi oi. Nad lähevad väga ülemeelikuks ja hakkavad ka igast lollusi tegema. Põhimõtteliselt nad proovivad ära rääkida kõik naised kes kusagil läheduses on ja see näeb välja vahel päris koomiline. Fransisco proovis eelmine nädal sellist trikki, et seisis naisterahva kõrvale ja ütles, et tahad ma võtan särgi ära ja kui naine ei tahtnud, võttis ta selle ikka ära. Siis passis suurte silmadega ja küsis : " Milles probleem, ma ei saa aru?" Võta ka särk ära, mida sa ootad? :) Ja nii tunde ja tunde, iga naise juures :) Üleüldiselt on nii, et absoluutselt kõik latiino mehed - kõik võtsid alati särgi üles kui pilti tehti. Ühes käes õllekann ja teisega hoiad särki üleval :) ALATI

fransisco ja osvaldo peohoos


Iirlane Daniel

Iirlaseid on siin loomulikult palju. Kõik nad on veidi segased ja räägivad sellist inglise keelt, millest mina ei suuda küll aru saada. Kõige raskem üldse. Nad peavad rääkima hästi aeglaselt ja siis pead ka nuputama, mida nad öelda tahavad :)
Iirlased jah - nende joomist ei saa vist küll millegagi võrrelda. Põhimõtteliselt nende pidu on veidi teisest klassist kui ülejäänutel. Nad lihtsalt joovad end surnuks, selline tunne on. Aga see on neil veres ja nendega on alati huvitav, sest nad saadavad korda selliseid asju, mille peale meist enamik ei suuda lihtsalt tullagi. Muidu iirlased söövad hästi palju toasti koos praetud ubadega. Samamoodi pastat ja ka keedukartuleid üsna tihti. Muidu on iirlased veel minu meelest hästi lohakad. Nende jama vedeleb igal pool ja potid pannid need kõik jäävad alati pesemata jne.

Kanadalane Blair

Ühe kanadalase Kurtiga suhtlesin ma ka hästi palju Lake Tekapos ja siin siis Blairiga. Kanadalased mulle meeldivad. Nende selline suhtumine on väga kaugel ameeriklaste omast. Mulle tundub, et kanadalased hoiavad väga ühte, ehk nad nagu meelsasti alati aitavad oma kaasmaaslasi alati. Kanadalased on kõik siiani olnud üsna sitked vennad, karastunud nii talve kui suvega ning selline hokimehe hoiak on neil kõigil sees. Ehk nad on valmis enese eest seisma ja saavad üksinda iseseisvalt väga hästi hakkama. Go Canada :)

Korealane Niki, kes on politseinik :)

Aasialased

Aasia inimesi on siin väga palju ja enamik valgeid ei suhtle nendega väga palju. Esiteks sellepärast, et nad ei oska väga inglise keelt ja teiseks hoiavad nad tegelikult rohkem oma kogukondadesse, ehk tihti nad ei ela üldse hostelites vaid üürivad kamba peale maja. Üks eestlane Mart, kes on aasia kultuure õppinud ja teab neist päris palju paljastas veidi mulle nende maailma. Aasialased on tunduvalt kenamad ja lahkemad inimesed kui valged. Nad on väga viisakad, alandlikud ja vastutulelikud. Nad peavad alati lugu teistest ning oskavad hinnata seda mis neil on. Nad on ka tegelikult väga nn grupis, ehk kui midagi tehakse siis tehakse kõik koos ja minnakse koos ja ollakse koos. Nii et kui sa oled grupis, siis on sul korraga palju toredaid sõpru. Mis on ju väga kena. Aasialastel on tavaliselt eesmärgiks hästi kaua ühe koha peal tööd teha ja hästi palju ning siis võtta see pisku aeg ja ringi sõita ja vaadata. Eurooplastel on see rohkem nagu, et teenid veidi ja siis sõidad ringi ja siis teenid jälle veidi jne. Aasialased mitte. Nad on kohal ja lähevad sügavuti. Paljud neist õpivad inglise keelt omapead, ehk nad proovivad palju, et oma keelt parandada. Söök on neil alati tervislik nagu ikka - riis, riis, juurikad, kalad, nuudlid, tšilli jne
Aasia puhul on see oluline asi veel, et kuna neid on nii palju, siis tuleb sul respect ära teenida. Kui sa ei ole teinud palju tööd ja vaeva näinud, ei ole sul ka suurt õigust siin midagi kamandada või kobiseda vaid teed seda mis sulle öeldakse ja ongi kõik. Nad ei oska väga vastu vaielda. Aga seda ei tohi kurjasti ära kasutada. Mis ma veel olen avastanud, et aasia naistele meeldivad väga valged blondid põhja-euroopa noormehed. Mul on lööki :)

Eks neid rahvusi on siin tegelt ikka väga palju ja väga huvitav on neid lähemalt tundma õppida. See ongi backpackeri hosteli võlu, kõik see millest sul loobuda tuleb, tuleb tagasi kõigi nende inimest kaudu keda sa kohtad. See on midagi, mis on reisimise juures kõige toredam ja meeldejäävam, fantastilised inimesed igast maailma nurgas, koos ühes toredas hostelis!



No comments:

Post a Comment