NZ lõuna saar

No nii, meil on nüüd lõunasaar selja taga, kokku olime umbes 2 kuud ja tiirutasime enam vähem igal pool kus võimalik.

Mõtlesin, et panen kirja 10 meeldejäävamat kohta ja kogemust. Need ei ole top järjekorras vaid nii nagu mul meelde tuleb :)

No üks kõige ilusamaid kohti oli kindlasti Mt Cook. See tipp on NZ kõrgeim 3754 m ja seda mäge ümbritsevad veel mitu suur ja kõrget mäeahelikku nii et vaatepilt on võimas. Me ronisime üles Mt Cooki vastas olevasse mäkke ja veetsime öö Mueller Hutis ning saime võimaluse vaadata kuidas päike loojub sellesse kaunisse orgu ja kuidas ta tõuseb sealt. Kuna hetkel oli just jõuluaeg ehk 23 detsember, siis on see siin pikim päev nii et päike loojus kusagil 10 ajal ja tõusis kusagil pool 5 või nii. Võimas värk

Kui teil tekib küsimus, milline on Mt Cook siis see tipp viimasel pildil on ehk kõigile aru saadav, et see seeeeee

Enne Mt Cooki on koht nimega Lake Tekapo. Kus ma olin kunagi ka enne ja iga kord seda kohta külastades on mul ikka mõnus tunne. Seekord õnnestus mul seda kohta näha kevadel, mil on kõik aasad täis nii kaugele kui silmad näevad kaetud ilusate värvilisete lilledega. Ja selle Lake Tekapo kõrval on kohe Lake Pukaki ja see värv on UFO nagu Jaak ütles

Üks pikemaid matku mis me ette võtsime oli Greenstone track. Esimesel päeval sattusime väga mõnusasse kohta, mis on mu mällu sööbinud. Nimelt jõudsime raja äärde üsna hilja ja otsustasime suht kohe mingi koha leida. Enne metsa jõudmist tuli meil aga ületada ühe neist kuulsatest rippsildadest, mis siin radadel ikka on. Need on metallist ja õõtsuvad jubedalt ja on väga kitsad ja ainult üks inimene võib seal olla korraga.

Kui me olime sealt üle saanud, siis me kõndisime mööda kaunist metsa ja korraga olime imekaunis kohas. Väike jõekurv paistis eemal, nii et lahkusime rajalt ning lähenesime sellele ilusale kohale. Päike paistis läbi puude ja heitis pikki varje, jõe kurv oli tasase veega ning rohe roheline ning suured kalad ujusid seal ning põhi oli näha isegi kõige sügavamates kohtades. Ma ei pädenud oodata ja hüppasin kohe sisse. Vesi oli muidugi külm aga mõnusalt karastav. Kummaline rahu ja vaikus oli seal kohas. Panime telgi üles ja vaatasime loojuvat päikese sillerdust rohelises vees...

Öösel külastas meid üks loom. Ma ei teagi kes see täpselt oli, aga ma arvan et possum või keegi. Igatahes ma ärkasin selle peale, et keegi proovis telgi alla pugeda või kuidagi telgi sisse. Ega see keset ööd on paras shokk nii et ma automaatselt virutasin jalaga kohe telgi pihta ja võiks arvata, et see loom oli jube ehmunud - EI ta proovis seda varianti ikka kordi ja kordi ja nuuskis ja puhkis telgi ümber päris kaua. Hommikul oli igatahes päris naljakas. Raja peal nägi väga palju kordi kohalikku metskitse. Ta on musta või väga tumedat värvi igatahes ja ta sarved olid pehmed, vähemalt nägid välja nii. Mitu korda jõudsime loomale päris lähedale enne kui ta meid märkas ja siis ka vaatas meile lolli näoga otsa ja paari sekundi pärast alles pani kaapima. Ja linnud on kuidagi ka väga teistmoodi. Tulevad ja istuvad sulle meetri kaugusele ja vaatavad sulle sellise näoga otsa, oooo mis sina siin teeeeed?

Ja vahepeal oli palju metsa. Suured puud, rohelised ja päike paistis läbi puulatvade. Tee rada oli väga tasane ja kulges mõnusalt läbi metsade, jugade ja vahepeal üle aasade ja ka lõpuks ka mägede. Nii et igati mõnus rada, mida läbida

Skippers Canyon on ka üks mõnus koht, millest ma olen eelnevalt kirjutanud. Seekord käisime seal algul koos Jaaguga ja sattusime juttu ajama ühe vanema mehega, kes parasjagu otsis seal kulda. Ta oli sellest täiesti sissevõetud ja näitas meile lahkesti kuidas see asi täpselt käib ja kus kulda leidub ja nii edasi ja edasi. Tunde :)

Tundus päris mõnus asi olevat, nii et hiljem otsin endale ka panni ja läksime Rubyga samasse kohta ja kaevasime seal mõned päevad. Päris huvitav ja haarav tegevus on. Kuld on raske ja settib alati kusagile kivide alla. Vool viib kulda kaasa ja kui ta kukub kusagil kivi vahele siis ta ei saa sealt enam välja ning tihti palju teisi kive tuleb talle peale. Nii et tuleb natuke kaevata ja kõige rohkem leidub kulda seal kus on must liiv ehk sellised kohad kus on suured mustad liivaterad. Need on ka palju raskemad kui tavaline kollane liiv ja samamoodi nagu kuld jääb kusagile kinni nii et kus on seda liiva on tavaliselt ka veidi kulda. Nii et tuleb kaevata üks korralik panni täis ja siis tuleb seda jõe vees loksutada niikaua kui kõik muu on kadunud peale natukese musta liiva. Siis natukese vee abiga tuleb kuld välja sõeluda või välja loputada sellest. Kulda on vähe tavalist, väike terake või paar. Aga me tegime kaks päeva tööd ja saime omast arust päris mõnusalt seda. Hiljem meie pettumuseks tuli välja, et selle väärtus on kusagil ainult $10 aga kogemus oli seda väärt. Nüüd meil on oma kuld :)

Queenstown - seal me olime jälle tükk aega. See on kaunis koht kui sinna minna paariks päevaks, vaadata järve ja veidi ringi käia ja siis lahkuda. Mulle see koht meeldib ja samas mulle ei meeldi ka üldse. Kuidagi liiga stressirikas ja närviline on see koht ja tihti peale juhtub mul seal mingit jama ja sellest linnast ei saa kuidagi välja. Oled seal nagu lõksus, vahepeal oli selline tunne. Aga enamasti on see koht külastamist väärt

Fjordländ

See on üks kaunimaid kohti NZ. Mulle väga meeldib sealne mets ja loodus. Suured mäed, suured orud, imekaunid järved ja kosed ja väga iidne mets. Olime seal kandis kusagil nädala ja ma alati hea meelega läheksin nendesse kohtadesse veel. Palju matkaradu, mis on kõik väga võimsad ja kahjuks ka üsna pikad, nii et raske on leida ikkagi aega, et neid läbi käia.

tee Milford Soundi
Lake Marian river

kas vikerkaar näed

Milford Soundis käisime ka paadikruiisil ja osalt oli see lahe, osalt ka jama. Lahe oli see, et paat sõitis suurte koskede alla ja siis oli näha ka suuurt vikerkaart ja kui võimasad need kosed ikka on

Tagasi sõites on tee peal üks suur tunnel ja mõlema otsas tuleb aeg ajalt päris pikalt oodata, enne kui läbi saab ja kohalikud linnud KEAd võtavad turistidelt oma osa. Esialgu nad käivad ringi ja nuiavad mingit nänni ja siis kui ei midagi siis võtavad nad autod ette ehk nad nokivad ja kraabivad kus aga saavad. Nii et ettevaatust

Te Anu on üks suuremaid linnu fjordlandis ja selle kõrval asub üks väga mõnus koht nimega Mavora Lakes. Olime seal kokku kolm päeva ja need olid väga mõnusad. Kuidagi ei teinudki midagi väga erilist, lihtsalt võtsime aja maha. Püüdsin kala, käisime metsas jalutamas, vaatasime kenat järve

Ja loomulikult ei saa ma jätta märkimata ka meie väikest sõbrakest. Nimelt asus esimesel õhtul juba meie magalasse ehk meie matkabussi elama üks hiirepoiss. Algul oli aa ok no las ta siis olla, aga öösel asjalood muutusid. Ta krõbistas ja krabistas igal pool ja ma nägin teda ikka mitu mitu korda, aga mis sest kasu. Nii kui korragi liigutad paneb ta kohe sellise kiirusega peitu, et ei saa kätte. Nii ma lamasin öösiti ja mõtlesin välja plaani, et kuidas see hiirepoiss kätte saada. Esimene plaan oli selline, et võtsin ämbri ja ämbri peale pani ühe metallist pulga ja selle määrisin ma õliga kokku, nii et oli väga libe. Pulga keskele panin mingit sai ja värki, et kui see hiirepoiss nüüd tuleb, siis ta libastub üks hetk ja kukkub ämbrisse, milles on vesi ja siis on KÄES. Proovisin aga ei õnnestunud. Esimesel öösel oli vist liiga halvasti see lõks üles seatud. Peibutis oli vette kukkunud hommikuks ja ämber ise ka polnud väga hästi ronitav, nii et ma panin teisel ööl paremini, aga ikka ei saanud teda kätte. Kolmandal päeval tegin ma kõik uksed lahti ja panin 3 , 4 tossukit mis oli mõeldud sääskede peletamiseks tema peidukoha alla. Mõne aja pärast ilmus ta väja, kirtsutas nina ja kadunud ta oligi. Tadaaaa. Selline lugu siis

Üks ilusamaid kohti on ka Catleen. See on rannaosa mis asub täitsa saare lõunas. Väga palju ilusaid rannikuäärseid kohti ja ka väga palju veeloomi. Meil õnnestus jälgida ka üht haruldasemat pingviini (kollasilm pingviini) ehk yellow eyed pinguin. Ilm oli vihmane ja nägime neid üsna kaugelt kuid kogemus oli meeldejääv. Pingviinid sotsailiseerusid hoogsalt, vahelduseks käisid nagu korra vees sulistamas ja siis tatsasid jälle ringi.

seal need pingviinid kusagil on 3 tk

Õnnestus näha vilksamisi ka delfiini ning loomulikult hülgeid päris mitmel pool. Catleen leiab ka sellise koha nagu Kaka koht. Mis sellises kohas siis teha,

Kohe reisi alguses käisime sellise kohas Takaka lähedal nagu Rock Labyrinth. See oli ka ikka väga müstiline koht nüüd tagantjärgi mõeldes. Looduslik labürint ja neid teid mis sealt kusagile poole hargnesid oli palju ja käänakuid jne. Väga lahe koht

Lõunasaar ei ole väga tihedalt asustatud. Olles nüüd põhjasaarel saan sellest palju paremini aru. Lõunasaarel oli ikka vahepeal suur asi, kui leidsin linna kus asus supermarket või mis oli veidi suurem kui Tõrva. Nii et kohad olid väikesed ja inimesi vähe aga loodust selle eest palju ja väga ilusat. Aga nüüd ma juba olen põhja saarel ja see on nagu teine riik hoopis - soojem. haahaa mõnus