mamihlapinatapai - Yàmanade keeles tähendab see - "vaatama teineteisele otsa, lootes, et teine teeb ettepaneku midagi teha, mida mõlemad pooled ihkavad, aga ei söenda teha"
James Sage (2010 roadtrip) - " trip is not about the destination, it is about the journey."
"James Holman (1786-1857), the blind traveller - I see things better with my feet."
"From Santiago AriaS - If life gives you lemons, make LEMONADE
Mark Twains words: Sorrow can take care of itself, but to get true benefit of joy, you must share it :)
Jimi Hendrix said: "When the power of love overcomes the love of power, the world will know peace"
Meelis Anvelt: Õnn pole rahas, vaid inimestes, kellega seda kulutada :)

Wednesday, March 16, 2011

Uus-Meremaa - head aega!

Olen nüüd mõnda aega olnud Austraalias ja ringi rännanud Tasmaanias kuid enne seda lugu olen mõelnud siin pikalt ka Uus-Meremaa peale ja nimelt Olles Uus-Meremaal vaevas mind alati üks küsimus. Kas ma tahaksin siin elada ja miks? Millegi pärast tuli südamest alati vastus ei ja ma küsisin endal, aga miks mitte ja hakates lähemalt uurima selle põhjust ma tihti ei suutnudki seda leida.



Kliima - siinne kliima on tegelikult eestlasele minu meelest vägagi sobiv. Neli aasta aega, aga igal aasta ajal on palju päikest ja ei lähe väga külmaks, aga on võimalik nautida lund ja suurepärased mäed pakuvad palju võimalusi lumelauaga või suuskadega alla kimada. Väga palju isegi tullakse siia üksnes selle pärast. Suved on mõnusalt soojad enamikes Uus-Meremaa kohtades. All lõunas on veidi külmem ja vihmasem aga muud kohad on väga soojad. Ideaalne

Inimesed - inimesed on väga väga viisakad ja abivalmid. Üksteist toetatakse alati ning väga tihti ka võhivõõraid oma võimaluste piires. Uus-meremaallased on ka väga ausad ning otsekohesed. Siin ei ole vaesust, (vähemalt ei ole seda näha,) siin ei ole vargaid (oma kodu ukse võid sa enamikes linnades täiesti lahti jätta kui kodust ära lähed, kartmata et keegi tuleb ja varastab midagi). Samas olen ma uus-meremaallaste juures täheldanud ka sellist tervat keelt ja veidi nokkivad suhtlemist. Neile meeldib veidi tögada ja nad ootavad tihti, et sa midagi tervat ka vastu ütled (mitte väga teravat, aga nii naljaga pooleks). Muidu on nad väga töökad inimesed, farmerid on eriti sellised karmid tüübid, et kui näpu ära saed või lõikad töö käigus, siis töö tuleb ikka ennem ära lõpetada ja siis alles oma sõrme juppi otsima minna. Nad on jah väga asised ja heade oskustega inimesed.

Toit - toidu kultuur ei ole mitte just kõige parem. Hästi palju on kiirtoitu. Fish and chips, burgerid, pitsad jne. Igal pool, kogu aeg. Ja uus-meremaallased söövadki hästi palju ka seda. Muidugi on sul võimalus minna poodi ja teha endale ise head sööki :) Aga ka see on veidi keeruline, kuigi mitte sugugi võimatu. Nad ise harrastavad hästi palju seda, et ostetakse liha ja pannakse sügavkülma ja ülehomme võetakse välja ja siis sulatatakse. Mulle see väga ei meeldinud, aga neile meeldi.



Töö - tööd on siin suhteliselt lihtne saada või õigemini mitte väga lihtsalt, aga mitte ka väga raskelt. Paljud ja väga paljud firmad pakuvad tööluba sulle, kui sa tahad sinna tööle jääda. Nad teevad seda rõõmuga. Nii ongi ka paljud tulnud turisti viisaga ja otsinud lihtsalt tööandja, kes neile seda pakub. Ja enamik hotelle, restorane ja muid sellised turiste teenindavad kohad teevad seda väga tihti ja see ei ole neile mingi üllatus, kui sa ütled, et sul pole viisat ja kas ma võiksin seda teie kaudu saada. Neile on see üsna kasulik. Enamik töökohti on kas koristaja või kelner jne ja nende tööde juures on iseloomulik see, et inimesed vahetuvad päris tihti. See inimene aga kes on nende viisa peal, saab töötada ainult nende jaoks ja teha ainult seda tööd, mis talle ette on nähtud. Nii saavad need hotellid ja restoranid endale püsiva töötaja ja nad on õnnelikud selle üle. Tihti on halb asi ainult see, et töötunde tuleb vähe ja raha säästa on raskem, aga alati on võimalik end üles töötada ja aina parem ja parem töökoht saada ja peale 4-5 aastat on võimalik taodelda päris kodakonsust ning jääda päriseks. Seda ka väga paljud inimesed teevad. Hästi palju on brasiillasi ja üldse ladina ameeriaklasi, aga ka eurooplasi ja aasialasi. Nii et kirju seltskond ja tihti peale hästi lõbus.



Loodus - loodus on Uus-Meremaal lausa võrratu. Siin on kõik olemas, miljon imeilusat kohta ja tõenäoliselt ei jõua enamikku isegi ära näha terve elu jooksul. Ideaalsed kohad kalastamiseks, paadiga sõitmiseks (igal 4-ndal uus-meremaallasel on oma paat) - siin on nii palju järvi ja muidu vett, kus sõitmas käia saab ja seda ka tehakse ohtralt. Matkata lõputult, 100 matkaradasid ideaalselt hooldatud. Põhja saar on täis sadu randu, valge liiva ja palmipuudega. Siin on igale ühele midagi.



Sport - sportimiseks on ka väga palju võimalusi. Igal pool on jooksu ja ratta rajad. Rataste jaoks on paljudes kohtades isegi oma spets rajad, koos ohtrate hüpete ja oma trasside ja ma ei tea millega. Tennise väljakud on paljudes kohtades tasuta, avalikud ujulad on üsna odavad võrreldes isegi Eestiga, ragbit mängitakse igal pool kogu aeg, jalgpalli ka. Jne jne. frisbit saab mängida pargis, õigemin frisbigolfi, mis on veelgi lahedam. Golf on hästi odav. Ma ka proovisin, oli eriti lahe küll. Ja mis peamine, väga odav on see ka. 10-15 dollarit mäng on üsna tavaline ja kõik võivad minna, kui see ei ole just mingi väga kallis klubi. Võimalusi on palju palju.


Nii, et miks siis ikkagi mitte. No mul endal jäi kõige rohkem häirima kultuuritus. Ma ei oska seda teistmoodi kirjeldada. Kuidagi kultuuri vaene on see maa. Tulles Eestist ja omades tegelikult ajalugu ja oma kultuuri ja oma kombeid ja siis järsku kuidagi olla täiesti ilma selleta. Uus-Meremaa on noor riik. Väga palju on toimunud viimase 100 aasta jooksul. Siin ei olegi väga ajalugu ja ei ole väga kunsti, ei ole väga palju muusikat (seda leiab, aga mitte nii nagu Eestis), ei ole teatrit jne. On kast õlut ja gaasipliidi barbeque, kus küpsetatakse vesiseid vorstikesi ja see ongi kultuur. Ma võin ka eksida ja see asi võib olla hoopis teistmoodi, aga mul jäi selline tunne ja see häiris mind veidi. Ja kodu saab olla ainult ühes kohas, seal kus on su süda ja mu süda ei ole Uus-meremaal, kuigi ma tahaks sinna väga tagasi ja ma lähen ka, sest nii palju kohti jäi veel avastamata ja ikka veel kripeldavad mu südame peal.



Viimasel nädal ma sain veel veidi Uus-Meremaad näha ja ringi sõita. Eelnevad pildid jäänud sellest mälestuseks.


Sunday, February 6, 2011

Julgus

Ma ei ole ammu kirjutanud,see eest olen ma palju mõelnud. Vahepeal tuleb see periood. Üks mu armas sõber andis mulle ühe hea OSHO raamatu ja olles seda lugenud on täitnud mu pea mitmete mõtetega.

Niisiis üks lugu:

Oli kord kaks võistlevat templit.Kaks õpetajat ehk kaks preestrit olid omavahel nii vaenulikud, et nad andsid oma õpilastele käsu: ärge isegi kunagi vaadake teise templi poole. Kummalgil õpetajal olid teenripoisid, kes nende asju ajasid - tõid neile süüa, sõnumeid ja muud vajalikku.Üks preester ütles oma posile, kelle nimi oli Cho Min: "Sa ei tohi selle teise poisiga sõnagi vahetada, seal templis elavad pahad inimesed!"

Aga poisid jäävad poisteks ja ühel hommikul said nad tee peal kokku ja Cho Min küsis teiselt poisilt: "Kuhu sa lähed?" Teine poiss mõtles veidi, sest ta olid kloostris kuulnud tarkade munkade juttu ja vastas: "Kuhu tuul mind viib." Cho Min oli segaduses ja veidi solvunud, sest ta teadis, et ka see poiss läheb ju turule juurvilju ostma, nagu temagi. Miks ta peaks siis vastama midagi sellist tobedat nagu, kuhu tuul mind viib. Cho Min ei osanud midagi selle peale vastata ja oli isegi pahane enda peale, et ta ei kuulanud preestri õpetust.

Cho Min ostsustas kõik preestrile ära rääkida nagu asi oli. "Mul on väga häbi, et ei kuulanud teie õpetust. Seal elavad tõesti pahad inimesed. Sest mis vastus see on, kuhu tuul mind viib. Ta lihtsalt narris mind", rääkis Cho Min oma preestrile. Preester vastas: " Ma ju hoiatasin sind, aga sina ei kuulanud mind. Nüüd tee nagu ma ütlen sulle. Mine homme samasse kohta ja kui sa seda poissi uuesti kohtad, küsi temalt :" Kuhu sa lähed?" Ja kui ta vastab sulle, et lähen kuhu tuul mind viib, siis küsi temalt: "Kas sul siis jalgu ei olegi? Hing on ju kehatu. Tuul ei saa teda kuhugi viia." Vaata mis ta selle peale kostab.

Cho Min oli varakult juba hommikul samas kohas ja kordas kogu aeg, mida preester talle oli õpetanud. Sest ta ei tahtnud seekord midagi valesti teha. Peagi nägi ta poissi tulemas mööda teerada ja kui poiss oli temani jõudnud küsis Cho Min temalt: "Kuhu sa lähed?" Poiss vastas selle peale: "Lähen turule juurvilju ostma!"
Cho Min oli sõnatu. Sõnatu. Miks?

Sest elu on ettearvamatu, sa ei tea kunagi mis juhtub. Sa ei saa ennast ette valmistada. See ongi ilus, see ongi elu. Elu on üllatus. Paljud inimesed kardavad, et mis saab, mis tuleb. Miks? Sest me pole kindlad, et kas see on hea või halb ja keegi ei taha ju halba. Aga ei tasu karta. Julgust on vaja. Julgus tähendab seda, et hirmudest hoolimata minnakse edasi tundmatusse. Prantsuse inglise keelne sõna courage tuleb ladina keele tüvest cor, mis tähendab südant. Julgus tähendab südamega elamist, südamega tegemist ja südamlikkust. See kes elab südamega avastab tähenduse. Kuulake omaenda südant, kuulake tähelepanelikult ja te ei eksi. Pea on ärimees. Pea teeb kogu aeg arvestusi. Pea mõtleb minevikule, tulevikule ning arvestab olusid. Süda ei tee mingeid arvestusi, ta lihtsalt teab. Nii et minge ja kui te midagi teete, tehke seda südamega ja kui sa teed midagi südamega, siis sa teed seda endale. See teeb sulle head ja teeb head teistele ja sa avastad õnne ja rõõmu igast päevast :)

Saturday, January 15, 2011

Eestlased Uus-Meremaal

Suurim vahe Uus-Meremaa ja Austraalia vahel on eestlased :)

See on poolega naljaks ja poolega pole ka. Suurim vahe on see, et siin neid lihtsalt pole ja Austraalias on neid ehk liigagi palju. Mis tähendab, et on väga toredaid ja mitte nii toredaid eestlasi ja kui kokku sattuda liiga paljude mitte toredate eestlastega, tekib ühel hetkel selline tunne, et oo ma kuulsin eesti keelt - põgeneme. Ei taha enam. Aga siin ...

... Siin on nii, et saad paar sõna eesti keeles vahetada ja oi oi kui tore on. Lisaks ka see, et kõik eestlased keda mina siin Uus-Meremaal kohanud olen on olnud kõik väga toredad. Siinkohal tervitakski nagu eestlastele kombeks - Marti ( head reisi Aasias ja loodan, et kodumaa võtab sind hellalt vastu), Marja-Liisat, kes on minuga koos siin Queenstownis ja kellega saab vahel väga mõnusalt juttu puhuda, Aigarit kes on ma ei teagi kus sa oled, aga ole terve :)
Erkkit kes on Austraalias ja kellega sai paar päeva koos matkatut. Tulen varsti sulle külla :)
Ja ka Tõnut, kes on Eesti aukonsul siin Uus-Meremaal.

Ja rohkem ma ei olegi siin eestlasi kohanud. Kas te kujutaksite seda ette, et te aasta jooksul näete 5 eestlast. Ma arvan, et mitte. Nii et saate siis aru kui tore on siin eestlast kohata.

Kõigile ülejäänutele eestlastele - olge uhked! Eestlane olla on uhke ja hää :) Lisan siia ühe pildi, mille tegi eestlane Mart (aitähh - hea pilt tuli ju välja)

leia kümme erinevust :)

Ning mõned veel, mis said tehtud queenstowni kõrge mäe otsast :)


Saturday, January 1, 2011

Head uut aastat!

Tere kõigile,
minu jaoks alagas uus aasta hea energiaga. Siin on kätte jõudmas suvi, päike soojendab, inimesed naeratavad, maasikad on metsa all, jõud tuleb kontidesse ja ma olen täiesti valmis uue aasta seiklustele, kohtumistele uute ja huvitavate inimestega ning ka kõige selle suurele ootamatusele ja avastamisrõõmule, mis mind ees on ootamas.

Teile kallid inimsesed soovin sama. Tuttav rada on hea ja turvaline aga hüpake sealt vahel välja, kasvõi korraks, kasvõi selleks, et avastada hoopis midagi iseäralikku. See võib kaasa tuua uue mõtte, uue suuna või uue alguse, millegile väga heale ja huvitavale.

Uut aastat võib võtta nii, et see on selline pisike õrn asi sinu peos, mida tuleb hoida targasti, mitte liiga tugevalt pitsitada, sest selle okkad on teravad ja teevad vahel väga haiget. Kõige parem on lasta tal vabalt minna oma teed.



Nii et head uut aastat! Mul on tunne, et see tuleb väga hea - mis on hea tunne :) Soovin teilegi seda head tunnet ja kohtumiseni uuel aastal.

Monday, December 27, 2010

jõulupost

Tere,

kuigi jõulud on möödas juba soovin siiski häid jõule kõigile. Loodan, et nautisite pühi koos oma kallite inimestega ning kõigil said kõhud kõvasti täis ja suu sai naerule :)

Siin on jõulud nagu veidi teistmoodi. Mõtlesin selle üle pikalt siin ükspäev ja leidsin, et ega teisiti ei saagi ju olla. Meil tähendavad jõulud midagi muud - meil tulevad need rahvakalendrist. Mitte nii vägagi jeesuse sünnist jne vaid just rahvakalendrist. Aasta pimedam öö saab ületatud ning päike sünnib taas ning toob meile valgust juurde. See on võit pimeduse üle.

Siin on aga ju valgeim öö - nagu jaanipäev. Nii et kuidas siis jaanipäeval jõule vastu võtta - ikka nii nagu jaanipäeval kombeks. Teed grilli, jood õlut ning viskad sõpradega nalja. Sellegipoolest on jõuluvärk ikka siin ka. Jõulumehed, kuused, kostüümid, kingid, shoplemine jne. Kõik see on olemas. Päris naljakas on vaadata autosid, mille esiotsa märgi peale on pandud suur punane nina - nagu Rudofil. Neid on siin hästi palju ringi sõitmas.

Meil olid jõulud iseenesest toredad - majarahvaga sai maha peetud kaks suurt söömingut, kus iga üks pani midagi lauale. Kohale tuli hästi palju inimesi ja tuttavate tuttavaid jne. Nii et maja oli rahvast täis. Palju süüa, juua ja jõuluvana käis ka koos kingikotiga. Kõik said midagi ja oli tore tore :)

Ma lisan siia ühe väikese jõuluvideo kah, mis on täiest mitte tavaline jõuluvideo, sest siin pole see ju võimalik. Aga see on jah selline imelik :) Muusikat teeb kohalik parim bänd - Flights of the concords




Head vana aasta lõppu ja võtke siis uus väärikalt vastu :)

Sunday, December 12, 2010

Igapäeva elu

Tundub, et ma olen liiga mingitesse teemadesse ära läinud ja tavainimese elust enam üldse ei pajata. No mul on siin mõned mõtted meeles mõlkunud, mida kirjutada juba pikemat aega. Täna ma kirjutan siis lihtsalt sellest, kus ma olen ja mis ma teen.

Elan ma Queenstownis, Ballarat st 68, Queenstown Hillil, ehk mäe otsas. Maja ise on väga mõnus ja eriline, seepärast ma siia ka kolisin. Maja näeb siis välja selline:


Enamik õhtud veedame me verandal ja vaatame päikeseloojangut, mis on iga kord fantastiline


Maja ise on väga vana nagu näitab ka märk selle maja küljes. Maja on lisatud ka kultuuripärandisse ja riikliku kaitse alla.


Toad on suured ja omapärased. Näiteks minu tuba on selliste suurte avarate akendega, kus avaneb siis hea vaade alla queenstownile ja Wakatipu järvele.

Majas ringi liikudes leiab igalt poolt selliseid vanu ja huvitavaid detaile, näiteks kõik uksekäepidemed on hästi madalal, mis on naljakas aga samas hästi lapsesõbralik :)
WC on selline suur nöör laes, mida tõmbad ja siis läheb tuli põlema.


Esikus on suur ahi, mis peaks kogu maja kütma, või vähemalt õhuliikumine on nii tehtud, et osa sellest soojast tuleb igasse tuppa.


Hästi palju on nikerdusi ja klaasi ja värki, mis mulle väga meeldib. Laed on ka kõik kunstiteosed:


Suur elutuba ehk lounges on suur mõnus kamin, mida talve ajal sai ikka iga päev köetud. Mõnusad on need vanad majad suurte tuleasemetega, uusi siin niimoodi ei ehitata enam, vaid pannakse mingi tehis kamin koos tehis puudega ja siis lisatakse väike gaas sinna ja siis on nagu päris, aga POLE JU


Selge, siin majas elab hetkel kusagil 15 inimest. Ma jagan oma tuba ühe kiwi ja hispaanlasega. Nii on odavam elada, sest Queenstownis on see juba kallis, omada oma korterit või isegi tuba.

Üldse on rahvustest esindatud - Mehhiko, Uus-meremaa, Hispaania, Hong-Kong, Brasiilia, Roosti, Inglismaa, Kanada, Taani, Eesti, Jaapan, Malasia ja ongi vist kõik.
Nii et päris tore on õhtuti veranda peal seltsida :)

Tööl käin ma hetkel Labour agencys, ehk ma teen juhutöid ja reeglina on need füüsilist laadi. Viimase kuu jooksul olen teinud igasugu asju nagu: Võsa maha võtnud, pulgakommi mees olnud, kive tassinud, mööblit paigaldanud, koristanud ehitust, nädal aega tegin segusid ehitusel, mörti või mis see eesti keelne nimi on ja sellist värki. Iga päev on erinev töö, mõnikord on lihtsam mõnikord on väga raske, aga reeglina ikka väljas ja mulle meeldib.
Palka saavad enamik Backpackereid siin miinimumi või sellele väga lähedast palka, milleks on umbes $13,50 tunnis koos maksudega. Maksudeks läheb umbes 20%. Ehk kui teha 40 tundi nädalas tööd, saad kätte kusagil 450-500 vahele. Mis on siis umbes 4000 krooni. Elamis kulud on minul vähemalt 120-130 dollarit nädal üüri peale. Ning siis söök.

Toon mõned näited mis asjad maksavad poes:
Munad - 10tk 4$ ehk 36 krooni
Sai - tavaline röstisai kusagil $2-3 ehk 20-27 krooni
Tomat - kilo tavaliselt $5-6 ehk 45- 55 krooni
Kartul - kilo $3 - 27-30 krooni
Hakkliha - kilo $10 - 90 krooni
Sealiha - kilo $15 - 140 krooni
Veiseliha - kilo $10-25 - oleneb lihast aga 90 - 220 krooni
Riis - kilo basmatit 4$ ehk 36 krooni
Juust - kilo juustu $9-12 umbes 80-110 krooni
Pudel viina - liiter $33-40 300-350 krooni (kõige odavam)
pakk suitsu - $10 ehk 90 krooni kõige odavam
Pudel õlut - üks pudel on kallis, nii 0,6l on 35 krooni, ostes kasti 0,3 X12 pudelit on tavaliselt $20 ehk 180 krooni. Veidi parem õlu ehk euroopa oma on $25 dollarit ehk 230 krooni

No kala on väga kallis näiteks, lõhe kilo on kusagil 200-300 krooni
Asjad on tegelikult kallid. Eriti puu ja juurviljad. Üks paprikas maksab näiteks mingi 20-30 krooni, salat 30 krooni ning üks punane sibul, üks 18 krooni jne.
Söögi peale läheb palju raha. Sinna pole parata.

Olen kohanuid backereid, kes on tavalise tööga siin ka päris palju kõrvale pannud. Üks Argentiina tüüp teenis 9 kuuga kusagil 100 000 krooni, ehk selle suutis ta kõrvale panna. Täiesti tavatööga, aga samas ta ei käinud kusagil, ei joonud kunagi, ei suitsetanud ja sõi juurikaid ja nuudleid jne. Säästu mees, enamik nii ei suuda. Enamikel on raske siin midagi väga teenida või vähemalt säästa. Ehk niipalju, et Uus-Meremaale ring peale teha ja siis kodu tagasi minna. Eks minagi võitlen siis tuuleveskitega, aga tänu heade sõpradele ja kallite vanemate toetusele suudan ikka edasi minna ja tundub, et uus aasta tuleb helgem helgem. Aga olge tublid siis hetkeks ja kirjutan varsti veel siin veidi kohalikust elust.

Tervitab Meelis,


pidage Monikale vastu, temagi jõud raugeb kord :)

Saturday, November 20, 2010

Veidikene pilte

Hei,

mõtlesin seekord mitte väga pikka juttu teha.
Queenstowni kõrval on selline väiksem kohake nagu Wanaka. Paljud isegi eelistavad seda Queenstownile, kuna vaiksem, väiksem ning fantastilised kohad ümberringi. Avastasin ise ka täna neid kohti, mis jäid tee peale ja mis ma leidsin Wanaka ümbruses. Kohti on palju ja jõudsin ainult paari aga jah tõesti, fantastiline :)

Kõigepealt vaade kodust

siis,

vaade tee pealt, üks mu lemmik kohti

wanaka iganädalane turg

Diamond lake walk

hõljumas maa ja taeva vahel

lõpuks tipus

siis jälle alla


kodu poole tagasi


Queenstownis käib viimasel ajal vilgas elu

sadamakai

ja

kaubatänav


ilusat nädalat kõigile

M