kulmud sassis ;): Esimene nädal

Minu esimene nädal.

No nii, aeg ikka lendab päris kiiresti siin, eriti kui sul ei olegi otseselt mingeid plaane.
Aga huvitav on olnud. Olen end siin hostelis üsna mugavalt sisse seadnud ja tean juba
kus midagi on, kus on poed, kuda linna saab jne. Nii, et selles suhtes enam pikalt mõtlema ei
pea. Mis ma siis olen nädal aega teinud:
Nädala alguses otsustasin sommidega randa minna ja vaadata kuda siis üks ilus Austraalia
rand välja näeb. Otsin päikesekreemi ning võtsin tekikese kaasa. Koha nimi oli Cottensloe või
midagi peaaegu sellist. Igatahes oli see päris ilus rand. Pilt ka selle kohta all pool.

Igatahes kreemitasin end mis ma kreemitasin põlesin ikka ära mõne koha pealt. Lihtsalt ma ei osanud end kreemitada igalt poolt kus vaja. Nt sa peab määrima seda kreemi üle
pea igale poole, muidu lihtsalt paar väikest kohta juuste piiril ei saa seda kaitset ja see põleb lihtsalt kohe ära. Samuti mulle tundus, et mu jala otsad on liivased ja sinna
lihtsalt ei saa kreemi panna, sest kuda sa liiva peale seda kreemi paned. Aga eiiiiiiiiii, kohe põlevad ära. Muidugi jäi mul veel paar kohta nii et lõpuks ma põlesin kudagi eriti nõmedalt triipude ja laikudena ära. Pole eriti mõnus see tunne. See selleks, hetkel ma juba oskan sellega arvestada ja kreemitan end korralikult igalt poolt kus vaja. Rand iseenest oli selline hea ja mõnus, seal oli isegi sellised rohuga kaetud alad, kus sa ei saanud liivaseks ja oli päris
mõnus puhata. Järgnevad kaks päeva ma olin hostelis enamus ajas varjus ja libistasin õlut. Õlu maisteb siin eriti hästi, kuna on tõesti palav ja siin on pudelid kõik väiksed - sellised 0,3 või nii ja neid läheb tõesti päris palju.

Midagi kasulikku suutsin ma ka siiski ära teha. Nimelt avasin pangas omale konto, sebisin endale viisa kleebise ning tegin avalduse tax file numberi jaoks, ehk see on vajalik selleks et üldse tööd teha. Siis sa saad oma maksud makstud jne. Nüüd ma tegelt ootangi selle nr järgi ja kui
ma selle kätte saan, siis ma saan tööle asuda. Seda ma kavatsengi järgmine nädal teha.

Selle nädala kõrghetk oli siis neljapäev. Külastasin Rottnest islandit, ehk ühte saart, mis asub Perthi linnast kusagil 30 km kaugusel. Nimi Rottnest island tuleneb sellest, et kui esmakordselt Hollandlased saabusid sellele saarele, nägi kapten selliseid roti taolisi väikseid olendeid ja neid oli väga palju. Nii ta panigi saarele nimi rottnest ehk eesti keeles rotipesa. Tegelikult on nende väiksest loomaksete nimi quakkas ja nad on ka kukkurloomad. Nad on päris uudishimulikult ja inimsest ei karda. Mul õnnestus ja neid kohata. Üks proovis mu kotti ronida :) Selle peale pakksin neile pisut saaremaa leiba, mis mul veel kotis oli. Tundus et neile istus see päris hästi, sest nad läksid omavahel lõpuks isegi kaklema. Siin siis üks pilt ka sellest quakkast, kes parajasti saaremaa leiba mugib!

Saarelt ma muidu rentisin ratta ning cruisisin mööda
saart ringi. See on kõige parem viis seda saart näha. Ja tõesti, ma nägin väga palju kauneid lahe soppe
imeiluste randade ning vaadetega. Need olid nagu postkaardilt välja lõigatud. Ma sain kaasa ka snorgeldamisvarustuse ning loomulikult lasin selle ka käiku.
Minu jaoks esmakordne kogemus. Peale paari katset veidi sügavamale minna, sain ma aru et see ei õnnestu. Kohe on kopsud soolast vett täis ja peab veidi aega hinge tõmbama enne kui saab uuesti proovida. Igatahes sain ma asja päris kiiresti käppa ja tõesti - MIS KALAD! Igal pool ujub 10 imeilusat ja värvilist suurt kala lihtsalt nina eest mööda.
Väga palju koralle polnud kui mõned siiski ja ma ei tahtnud tükk aega veest välja tulla, lihtsalt nii võrratult ilus on veealune maailm. FANTASTLINE! Ma ei kujuta ette, mis siis veel saab kui päris sukelduda kunagi õnnestub. Ma vist jäängi sinna vee alla, kuni viimase sekundini.
Ma lisan siia ühe pildi ka mõnest kohast sellelt saarelt.

Kuigi ma olin sellel saarel üleni riides õnnestus mul nina ja nägu ikka ära põletada kuidagi, nii et nüüd ma olen hosteli rahva arvates nagu mingi vampiir, kes käib verd imemas. Eks nad saavad tegelt aru ja viskavad veidi nalja, kuid asi pole õnneks ka väga hull. Täna ma tunnen end juba pisut paremini ka, ning see põletus väheneb päris jõudsalt. Aloe vera on võlusõna.

Eile ehk reedel oli meil barbecue botaanika ajas ja sain lõpuks üle tüki aja end ääreni liha ja salatit täis õgida. Päris hea oli. Botaanika ajast on samas ka kõige parem vaade linnale ning öösel tundub see eriti ilus. Kahjuks pilti ei ole lisada.

Täna ehk laupäeval käisin ma ühe austraalia pässiga mägedes matkamas. Ma kohtasin teda eile pargis hosteli lähedal, kus ma varjus lesisin ja niisama aega viitsin.
Väga lahe päss oli ning ta ütles, et kuna tal on niipalju vaba aega, siis ta hea meelega võtab mu kaasa ja näitab siin mõnda rahvusparki. Seda me täna ka tegime ning me käisime John Forrest national parkis. Kevadel on see imeilus, sest siis jookseb sealt ilus jõgi läbi koos suure ilusa kosega. Kõndisime veidi punasest mäest üles, kivide ja torkivate põõsaste vahelt, kuni jõudsime kõrgele mäe otsa. Väga ilusad vaated jällegi avanesid mu silmadele. Nägin ka esimest korda kängurut, kes hüppas rõõmsalt ringi. Üldiselt oli mõnus päev värskes õhus. Kusagil kolm tundi kolasime seal võpsis ringi ning lõpuks jõudsime ka ühe suure tammini, mis aeg ajalt pidi ikkagi üle ujutama. Väga lahe oli kokkuvõttes. Nägin esimest korda seda õiget Austraalia metsa ehk bushi. Sest selliseid puid nagu eestis tõesti ei ole. On nt black boyd - ehk mustad poisid, mis kasvavad tuhandeid aastaid ning ei kasva eriti suureks. Samas kui toimub põleng, siis nad ei põle ära vaid kasvavad vaikselt edasi. Samas nende koor on selline süsimust ning nende sisu on selline kergelt õline ning neid kasutatakse tule tegemiseks. Samamoodi nagu me kasutame kase tohtu.