Karijini rahvuspark asub Lääne-Austraalias suhteliselt keskel. Karrathast on see 500 km kaugusel ja Broomist 1000 km kaugusel. Karijini kujutab endast suuri mäeahelikke ja tohutuid pikki lõhesid, mis on tekkinud maakoore sisse. Niisiis on võimalik vaadata maa sisemusse ja näha mida on loodus teinud 100 miljonite aastate jooksul. 20000 aastat on elanud selles kohas aborigeenid ja nende jaoks on see väga püha koht.
Karijini on oma suuruselt üks suuremaid loodusparke oma 627 445 hektariga. Peamine põhjus, miks siia tullakse on see, et näha iidseid kivikolosse ja sügavaid kanjoneid mis voolavad läbi suure püha Karijini.Geoloogiliselt on Karijini umbes 2500 miljonit aastat vana. Peale mitmeid jääaegu on Karijinis murenenud, suured jõed on oma tee uuristanud ning tuuled ja tormid on jätnud oma jälje. Nüüd me siis näemegi seda suurepärast loodusetööd ja ma pean tunnistama et see oli üks kaunemaid kohti elus mida ma näinud olen:
Karijinis on paar loodusliku basseini, Fortescue Falls ja Circular pool, mis on eriti pühad paigad. Neist ühte me külastasime esimesel õhtul. Circular Pooli, mis oli võrratult kaunis. Ma olin ainuke seekord, kes selles pühas kohas ka vette hüppas ja külma vee ära proovis. Oli tegelt päris mõnus - nagu krabi tiigis.
circular pool
Järgmise päeva hommikul käisime ära ka teises looduslikus basseinis. Sellel oli ka sellne mõnus juga, kus sai mõnusalt vedeleda ja lasta veel end masseerida
.
mina mõnulemas - haa
Peale seda mõnusat värskendavat suplust, läksime selle kandi suuremat mäge vallutama. Mount Bruce mäge. Mäe kõrguseks merepinnast on 1235 meetrit ja see oli väga mõnus ja meeldiv ronimine. Natuke raske mõnes kohas aga muidu selline väga maaliline retk. Üles jõudmine võttis meil aega kusagil 2 tundi ja üleval olles nautisime väikest piknikku.
Alla tulemine oli veel mõnusam, kuna see ei nõudnud mingit pingutust. Lihtsalt nautisid võrratut vaadet.
maailma vallutamas
Peale seda võrratut mäe vallutamist oli aeg minna vallutada oma esimene kaunis kanjon. Selleks oli Hancocki kanjon. Kanjonites oli selline päris huvitav ronimine. Tihti peale oli osa teest kaetud veega, nii et pidid ronima mööda kitsast äärekest ja hoidma kõvasti nurgast kinni. Oli ka üks hästi kitsas koht kus all voolas vesi ja sa pidi toetuma kahe jalaga seinte peale, et sealt läbi tulla. Selle koha nimi oli spiderwalk ehk "ämbliku kõnd"
ämblikmees
Peale seda huvitavat komberdamist jõudsime tõesti imeilusasse kohta, kus vesi voolas alla mööda imelist värvi kanjonit ja jõudis lõpukus rohekasse väikesse järvekesse. Me olime üsna lummatud sellest kohast ja ei tahtnud kuidagi lahkuda. See on üks kaunis koht mis jääb mulle mällu väga pikaks ajaks.
see oli tegelt päris libe ja külm aga pilt sai tehtud
Peale seda kaunist kohta suundusime järgmist kohta avastama. Selle koha nimeks on Noks, ehk inglise keeles Knox gorge. Nimi on veidi naljakas aga koht oli väga huvitav. Algul me kõndisime mööda kanjonit ja ega ei hakanud midagi väga erakordset silma, aga tundus, et ees tuleb midagi väga head. Kõndisime kusagi paar kilomeetrit ja siis juhtus midagi naljakat. Suured kiviseinad mis meid kogu aeg ümbritsesid muutusid äkki tumepunasest helesiniseks või selliseks hallikaks sinkjaks tooniks. Tee läks järjest kitsamaks ning lõpus ootas meid kiri : siit edasi minna juba ainult professionaalidel. Eestlased on kõiges veidi professionaalid, nii et me otsustasime pisut piiluda, mis meid ees ootab. Selleks tuli tõsiselt oma jalalihaseid ja tasakaalu kasutada. Kõigepealt tuli jalad päris laiali ajada ja tasapisi liikuda mööda kitsast kanjonit edasi. Alla vaadates nägid kiiret oja vulisemas paari meetri kaugusel. Sinna alla kukkumine oleks siiski päris valus. Edasi tuli paar suurt jämedat puud, mida mööda edasi liikudes pidi hoidma head tasakaalu. Vastasel juhul kukud 2-3 meetrit ja saad haiget.
Halina on üks julge naine :)
Meelis - üks julge poiss :)
Viimaks tuli teha kahe eelmise kombot, et tasapisi puule toetudes ja seina mööda roomates sai astuda suurele kivile. Ja sealt kivilt avanes hingemattev pilt, mida jäid lihtsalt suu ammuli passima. Sinu all vajus sügavikku ilus sinine oja, istudes suurel kivil, mis asus väga kõrgel kui alla vaadata. Ümberringi suured sinised ja tumedad kaljud ja nende vahelt paistab kaugel eemal tume oranž päikese poolt kullatud väljapääs ja selle all türkiisroheline looduslik bassein. See oli võrratu ...
pilt ei anna edasi päris seda - aga see oli kaunis
Kivi peal - õnnelik et siia jõudsin
Karijinis on kusagil 10 kanjonit ja matkarada. Käisime läbi neist enamuse ja lõpuks tundusid nad juba üsna sarnased. Seetõtttu ma ei hakka päris igast ühest rääkima, aga mainimist tasuks veel kindlasti see viimane koht kus me käisime. Selleks on järjekord looduslik bassein, sest me vajasime värskendust ja suplust enne pikka teekonda. Fern pool on kõige suurem, mis Karijinis on. See on aborigeenidele väga ammu teada paik. Nende legendi järgi ilmus see bassein tänu sisalikele, kes tegid selle, kui maakera oli veel pehme. Need sisalikud elavad seal tänapäevani.
Karijini on koht mida peab külastama kui sa oled seal lähedal. Soovitan soojalt!!!!!!!! Ma sain sealt nii palju ilusaid pilte, mis siia kõik ei mahu, aga üks viimane:)
No comments:
Post a Comment