Meie kauaoodatud puhkus on lõpuks käes ja me otsustasime sõita Bali saarele. Eelkõige seetõttu, et siin on väga palju huvitavat kultuuri, kaunid ja huvitavad kohad ning üsna odav. Meie lend maandus Bali pealinna lähedal ning kõige pealt tuli meil leida takso, et jõuda kuhugi enam vähem hotelli. Ma ei olnud enne aasia riikides käinud, niisetõttu tuli kultuurišokk ka üsna peatselt. Põhimõtteliselt on nii, et kohalike hordid ründavad sind igalt poolt, pakkudes sulle igal ma korrutan igal sammul transporti, tüdrukuid, narkootikume, elamist, süüa, ninni-nänni jne. Peale selle käib sinu ümber tohutu kaos liikluses ning kõik see paneb pea ringi käima ja ihkama kuhugi vaiksesse kohta. Nii oligi, et kui me esimese öö olime ära maganud, otustasime siit turistide mekast Kutast kohe jalga lasta esimesel võimalusel. Põhimõtteliselt on siin nii, et kui sa kellegile midagi mainid, et sul on vaja midagi, näiteks kuhugile minna, siis kõik kellega sa räägid saavad seda sulle pakkuda. Me peatusime hotellis ja ütlesime hotelliomanikule, et me tahaks sõita veidi kaugemale. Ta juba oli kusagil telefoni otsas ja helistas tõenäoliselt ühele oma sajast sugulasest, kes seepeale lubas meid väga mõistliku hinna eest kohale viia. See sugulane siis tõttas kuhugile autolaenutusse ja ootas meid oma uhke sõidukiga varsti hotelli ees. Siin ise sõita on surm -esiteks sõidad kellegile otsa, teiseks sul poleks aimugi kuhu poole sõita ja kolmandaks autojuht ei maksa väga palju. Me palusime end läbi saare viia ja mõningaid huvitavamaid asju näidata. Üheks neist on monkey forest. Seal pesitsevad ahvipoisid juba väga ammusest ajast ja neile banaani andes ronivad nad su peale ja tõenäoliselt varastavad ka midagi, kui sa veidi hooletu oled.
Monkey oma pojaga
Siin saarel on ka tuhandeid templeid ja tuhandeid jumalaid kellele need kõik on mõeldud. Loomulikult on need templid kõik väga ilusad ja lihtsalt peab imestama nende käsitöö oskuse üle siin saarel. Ubud on üks linn, kus Bali saarel võib neid väga palju kohata. Meiegi külastasime mõningaid neist
Templi sissekäik
Bali saar on hetkel väga ülerahvastatud ning hetkel on käimas turisti tipphooaeg, ehk me sattusime siia veidi valel ajal. Nii me otsustasime veidi lõõgastuda ning otsustasime minna kusagile saarte peale. Kõige mõistlikum tundus olevat minna Gili saartele. Need ei asu väga kaugel ning on väiksed saared valge liiva ning helesinise veega ümbritsetud. Mis seal ikka, nädalake vedelmist paradiisisaarel ei kõlanud just halvasti. Gili saar – siit me tuleme. Sinna saamine oli veidikene pikem protsess kui me algul arvasime. Algul me asutsime praamile mis sõitis kusagil 6 tundi. See kõige hullem ei olnud. Algul pidime istuma puupinkidel ja kössutama, aga hiljem tehti mingi uks lahti ja sai minna visata end veidi mugavamalt pikali. Jõusdime Lomboki saarele ja sealt viidi meid väikse bussiga saare teise otsa. Veidike ootamist ja järgmine paadike ootas meid.
Sellise väikse ujukiga läksime
Ja kohal me olimegi. Pidime otsima muidugi majutust ja selle ma ka leidsime pärast mõningat sebimist. Siin on sellised suht ägedad bangalod, kus ees on võrkkiik ja sees on suur voodi, mis on nagu vana kool. Selline suur võrk on peal ja kusagilt vahelt pead sisse pugema. Siin me siis nüüd oleme – paradiisisaarel.
Milline näeb välja siis üks päev paradiisisaarel
Kusagil kell 5 hakkavad kirema siin kuked. Nii et ei mingit pikalt vedelemist. Neid kukkesid on siin mustmiljon ja kõik kirevad järjeset kuni 8-ni välja. Me tavaliselt lihtsalt ignoreerime neid kukkesid kuni 8-ni ja siis ajame end rõõmsalt üles. Hommikusöögiks on üks pannkook või röstsai munaga. Peale seda on aeg minna randa pikutama ja snorgeldama. Rand on kaetud väikeste mõnusate hütikestega, mille ees või siis sees on võimalik lösutada. Siin pakutakse kõige maitsvamaid mahlajooke ja smootisid mida sa võid endale ette kujutada ja see kõik näeb välja siis umbes nii:
Kusagil kell 5 hakkavad kirema siin kuked. Nii et ei mingit pikalt vedelemist. Neid kukkesid on siin mustmiljon ja kõik kirevad järjeset kuni 8-ni välja. Me tavaliselt lihtsalt ignoreerime neid kukkesid kuni 8-ni ja siis ajame end rõõmsalt üles. Hommikusöögiks on üks pannkook või röstsai munaga. Peale seda on aeg minna randa pikutama ja snorgeldama. Rand on kaetud väikeste mõnusate hütikestega, mille ees või siis sees on võimalik lösutada. Siin pakutakse kõige maitsvamaid mahlajooke ja smootisid mida sa võid endale ette kujutada ja see kõik näeb välja siis umbes nii:
Sõber Mihkel mõnulemas
Ma olen ka snorgeldamise fänn ja siin on selleks suurepärane võimalus. Ümber kogu saare on korrallajad ning miljonid toredad värvilised kalad. Täna ma nägin suurt kilpkonna ja ujusin temaga pisut koos:
Päeval me käime tavaliselt Fatihma juures söömas, kellel on väike köök ja üks laud, kuid kes teeb kõige maitsvamalt süüa. Riisi kalaga või nuudleid kanaga saad sa iga kell ja see maksab 8 krooni. Kohalikud söögis üldse on siin väga väga head ja neid tehakse ka hoolega ja kaua. Enamik valmisab oma söögi süte peal, mis teeb selle veel maitsvamaks. Kala on siin peamiseks õhtusöögiroaks ja seda nad oskavad väga hästi teha.
Nasi Goreng ehk riis kalaga
Kas pole kaunis?
Tavaliselt õhtud me istume kusagil mereääres hütis ja tellime endale head paremat ning kuulame mõnusat muusikat ja naerame. Tore on aga veidi liiga tore juba. Me otsustasime, et aitab täna. Liiga kaua liiga tore on igav, nii et järgmise nädala me kondame oma pead ringi ja proovime jõuda komodo saarele, kus elavad suurimad sisalikud siin ilmas.
Päikest
:)
No comments:
Post a Comment