Florese ümbrus ehk Rinca ja Komodo saar

Florese ümber on kaks suuremat saart. Rinca ja Komodo saar. Seal elavad maailma suurimad sisalikud - komodo draakonid. Nad on elanud nende saarte peal juba väga väga kaua. Ma ei tea kas just miljoneid aastaid aga midagi sellist. Hetkel on nad isegi siin Indoneesias väga kuum teema, kuna nad on veidi ohus. Nad tahetakse teha uueks 7 maailma imeks, üheks neist siis. Looduskaitsjad võitlevad siingi bürokraatia ja ettevõtjatega. Kusagil Sumbabwel komodo lähedal on üks suur kullakaevandus, mis kõik oma jäägid kusagile lihtsalt viskab ning väga loodusest ei hooli. Kardetakse et sel võib olla mingi mõju ka draakonitele. Igatahes me külastasime Rinca saart. Rinca saarel elab kusagil 1300 draakonit ning neid jälgivad kohapeal rangerid. Saarel muidu ringi käia ei tohi, kui rangeriga koos. Draakonid on ohtlikud ning nad on ennegi inimesi nahka pistnud. Nad ei pista neid niiviisi nahka et neelavad korraga alla, vaid nende sülg on väga mürgine, Nad lihtsalt veidi mätsutavad sind, ning nädala pärast kui sa oled täiesti pudi omadega siis nad tulevad karjaga kohale ja söövad su ära. Draakon tunneb vere lõhna 5 km kaugusele ja neid ei olegi vaja väga kutsuda, nad tulevad ise. Enamasti nad söövad väiksemaid ja suuremaid loomi. Mingi hirvepoiss või hobusevarss maitseb neile väga. Samuti on nad kannibalid, ehk nad söövad omasuguseid. Eriti väiksemaid. Kui väike draakon sünnib, siis ta ronib tavaliselt kohe puu otsa ja jääb sinna tükiks ajaks. Paar aastat kuni ta on piisavalt suur ja väle, et suuremate eest plehku panna. Puu otsas nad söövad linde ja sisalikke ja usse jms. Nende endi suurimaks ohuks on kotkad, kes neid puu otsast kütivad. Nii et nende elu pole ka lihtne. Kui sa ise kedagi ära ei söö, süüakse sind ära. Ranger rääkis paar lugu ka, et paar aastat tagasi oli üks mees puu otsast kookoseid alla toonud ja mingi draakon hammustas teda päris korralikult. See mees viidi küll haiglasse, kuid mitte piisavalt kiiresti ja ta suri. Nii et isegi rangerid surevad.
Me jalutasime seal saarel tunnikese ringi ja nägime neid nii koobastes, kui lihtsalt ringi jalutamas kusagil. Öösel on nad suht apaatsed ja neile võib läheneda julgelt. Siin nad on nagu lambad, kuigi millegi pärast tundub, et ma ei julgeks seda sellegi poolest teha. Vot sellised loomad siis: