mamihlapinatapai - Yàmanade keeles tähendab see - "vaatama teineteisele otsa, lootes, et teine teeb ettepaneku midagi teha, mida mõlemad pooled ihkavad, aga ei söenda teha"
James Sage (2010 roadtrip) - " trip is not about the destination, it is about the journey."
"James Holman (1786-1857), the blind traveller - I see things better with my feet."
"From Santiago AriaS - If life gives you lemons, make LEMONADE
Mark Twains words: Sorrow can take care of itself, but to get true benefit of joy, you must share it :)
Jimi Hendrix said: "When the power of love overcomes the love of power, the world will know peace"
Meelis Anvelt: Õnn pole rahas, vaid inimestes, kellega seda kulutada :)

Sunday, August 23, 2009

Ubud

Floreselt tulime ära ka bussiga, kuid seekord olime targemad ja saime üsna ruttu ja odavalt tagasi. Sõitsime Ubudi, mis asub Bali saare keskel ja on selline kultuuripealinn nagu Tartu. Siin on võimalik tegeleda jooga, ravitsemise ja igasuguste usuliste ja hingeliste asjadega. Hästi palju on spasid ja salonge, kus sul on võimalik lasta teha endaga sada imet. Hästi palju on käsitööd. Balilased on väga suured käsitöö meistrid ja neile meeldib jubedalt nikerda ja voolida ja teha mingeid värke. Nii et siin on poode lademetes kust sa saad osta imeilusaid hõbeehteid, riideid, kotte, mida iganes puust on võimalik voolida, kivist kujusid. Nii et naistel on suht VÕIMATUUUUUUU siit mööda minna ja mitte midagi osta. Kõike on nii palju ja kõik on
nii ilus. Peale poodide, me otsustasime ikka veidi ringi ka vaadata. Võtsime rolleri ja asusime ümbrust uurima. Üks koht on Elephant Cave. See on üks vanemaid ja pühamaid templeid mis siin on



Käisime ka botaanika ajas. See oli päris suur ja muidugi väga tihedalt igasugu taimi täis. Ubud üldse on väga roheline ja väga ilus linn. Siin on kõik sellises parajas harmoonias. Isegi otse linna kõrval on riisipõllud ja väiksed külad, kuhu vaatama minna.





Sõitsime veidi ka mööda käsitöö külasid, kus järjest olid sadade viise maju, kes kõik pakkusid kas puust mööblit, antiiki, hõbedat, kivikujusid või riideid. Pea oli nii kirju, et ei suutnudki üheski kohas eriti seisma jääda. Aga me jõudsime lõpuks hoopis ühe looduspargini - Bali Bird ja Reptile park ehk bali linnu ja roomajate park. See oli väga lõbus koht ja kõige kaunim park kus ma elus olen käinud. Väga paljud linnud olid vabalt lihtsalt pargis ja lendasid ringi. Neid sai ise sööta ning
mõnesid ka katsuda.


meie ja meie suured linnud


vöike gecko poiss


Meil oli väga lõbus ja tore seal pargis. Mõnusalt sai klõpsutada fotokaga ning tundus, et lindudele meeldis poseerida ka.

Kultuur.

Inimesed ja kultuur on siin väga teistsugune. Väga palju on tseremooniaid ning igasugu üritusi jumalte auks. Kohalikud õnnistavad iga päev oma kodu ja asju ja jätavad lillekorvikesi viirukitega. Need korvid mis on maa peal on halbadele jumalatele ja need mis on pandud üles altaritele on headele jumalatele. Inimesed on väga sõbralikud ja proovivad sulle alati midagi müüa kuid on ka neid kes lihtsalt uurivad ja juhatavad sind sinu teekonnal.

Külastasime ka üht kultuuriüritust nimega Kecak and Fire dance. Balil on hästi palju rahvuslikke tantse ning siin Ubudis on mõned kohad, kus neid iga päev esitatakse. Iga päev on erinev tants. Peamine tants on Legolan Dance aga seda me läheme vaatama homme.

kecak dance

Kecak and Fire dance kujutas endast siis sellist lugu. Oli üks kuningas kes elas balil ning sellel kuningal oli suur paha vaenlane valge suur ahv. Suure valge ahvi ja kuninga vahel toimus palju võitlust ning paljud surid. Kuningas proovib vahepeal ennast tappa ja muud sellised dramaatilised kohad. Lõpuks toimub kahevõitlus ja kuningas võidab ja mehed saavad rõõmust jälle laulda.

Õhtud lõpevad meil alati ühtemoodi, kusagil mõnusas kohas einestades. Söögid on väga head, hinnad on väga odavad ning kohad on väga ilusad. Ainult naudi

No comments:

Post a Comment