wwoofimas

No nii no nii kallid eestimaalased. Kas lehed kolletuvad ja sügise värviline vaip teeb meele heaks või hoopis heitlik ilm ajab karvad turri. Minu jaoks on see hetkel veel väga kaugel, sest siin on iga päev sama - palav või väga palav. Kaks varianti, rohkem pole. Me oleme sattunud niimoodi liikuma, et põgeneme kogu aeg vihma eest. Seetõttu olen ma viimase poole aasta jooksul vast 3 korda vihma tundnud või ehk 4. Nii et see pidev pilvine ja hall ilm, mis Eestis päevast päeva mu meelt muserdas on nüüdseks minu meelest pühitud ja kusjuures mulle hullult meeldib see. Kui juhtub mõni päev et korraks on pilvine, siis on küll hea ja jahe, aga päike on ikka mõnus. Näiteks täna oli 34-35 kraadi sooja. Selline väga soe õhk ja kuum päike. Tegime tööd - korjasime lehti kokku ja panime siis puude alla, et takistada umbrohu kasvu veidi. Ah et kus ma tööl olen, tegelikult ma ei olegi tööl. Olen hoopis wwoofimas, ehk siis teen tasuta tööd ja vastutasuks selle eest saan ma tasuta ööbida ja tasuta süüa. Lisaks näidatakse kohalike vaatamisväärusi ja muidu poputatakse. Oleme hetke seisuga ikka veel Queenslandis ja täpsemalt Maryfarmis. Siin on päris palju farme ümbruskonnas ja täiesti teistsugune elu ikka kui kusagil linnades või linnade ümbruses. Võiks öelda, et see on selline outback ehk maakolgas ja elame hetkel maainimeste juures ehk vanade põlikate juures. Ei ei mitte abode juures vaid ikka valgete vana kooli farmerite juures. Nad on umbes 50 aastased ja neil on 3 last, kes kõik on juba kodust jalga lasknud. Mehe nimi on Neil ja naise nimi Debbie. Põhi elatusallikas on selline mitte väga suur mangopuude salu. Nad saavad kusagil 40 tonni mangosid aastas, ehk päris palju tegelt. Muidu on neil selline väga ökomajandus. Elavad nad lahtises majas, ehk selline pooleldi ilma seinteta ehitis, millel plekist katus ja veidi puid ka.

selline eluase siis - külma pole vaja karta

Ilgal pool kuhu sa ka ei lähe ega vaata on mootorid. Mees on vana kooli mehaanik ja teinud siin kõvasti tööd. Vesi tuleb väikesest allikast, kus on pump. Sealt läheb osa vett suurde tünni, kus toimub puhastus. Siis veel üks mootor ja vesi tuleb majja. Üks mootor on veidi kaugemal (enamasti on kõik automootorid, mis on tasuta saadud), mis töötab selle jaoks, et aed ja mangopuud saaks kastetud. On ka üks väike kuur, kus tüübid teevad seepi. Seal on ka dušš, kust tuleb ka sooja vett. Sooja vett saab siis kui nad kütavad ühte ahju ja ahju kõrval on suur kinnine tünn. Siis on ütleme kaheks päevaks sooja vett, et dušši all käia. Elekter tuleb kahte moodi. Esiteks on neil 3 päikesepaneeli. Teiseks on neil üks mootor, mis on ühendatud generaatori ja veel mingi asjaga. Elektrit kasutatakse ainult õhtul mõni tund, et oleks valgust veidi jne. Kõik need mootorid on diiselmootorid ja need kõik töötavad toiduõli peal. Ehk nad saavad kasutatud toiduõli ümberkondsetest linnadest (igasugused kiirsöögikohad jne). Üks kord kuus või 2 käivad nad ja teevad tiiru ning korjavad õli. See õli puhastatakse ehk filtreeritakse läbi teksapükste. Siis läheb see kasutusse - nende auto sõidab sellega, kõik need mootorid töötavad sellega. Ja selle õli saavad nad tasuta. Ehk siis, vesi on tasuta, elekter on tasuta, bensiin on tasuta. Vaja on vaid veidi raha, et osta süüa. Väga palju asju kasvab neil ka ajas. Peale selle käib neil väga palju woofijaid, kes teevad ära väga palju tööd. Ehk siis nad ise ei pea väga palju tegema, rohkem asjadel silma peal hoidma. Tüübid teevad ise kodus ka päris palju asju nagu näiteks leiba, mis ei ole must leib, aga ometigi maitses see soojalt ikka väga hea.

nii valmib leib

Niel teeb veel õlut, mis peale laagerdumist pannakse pudelisse ja kork läheb ka peale. Seda ma sain kohe esimesel päeval ka ise teha. Siis läheb külmkappi ja täpselt nagu poe õlu. Ainult 10 korda odavam.

60 aastat vana traktor - töötab

Mis me siis siin oleme teinud. Oleme olnud siin ühe nädala ja selle ajaga oleme pidanud - puhastama mango puu alused okstest ja toigastest. Siis muruniidukitega niitma ära mangopuu alt ja ümbert, et kui korjamise aeg tuleb, mis on varsti, siis oleks mugav korjata.

muruniidukiga mangopuude all

Lõhkuma puid, puhastama väikest basseini, umbrohtu korjama terve hunniku, kaevama allika auku suuremaks. Viimase puhul oli see, et ojake ehk allikas kuivas ära kuidagi. Nii siis tuli üks päev mööta sellega, et kaevasime suure suure augu ja siis tuli palju palju vett. Haa.

mina mõrvarliku kirvega :)

viimasel päeval pidime ingverit kiskuma ja puhastama

Mis me siin vahepeal oleme teinud. No meid ikka päris paljudesse kohtadesse viidud, kuhu ise ei eksiks ära mitte kuidagi. Kõik teed on 4WD teed, ehk ainult neliveoliste autodele mõeldud. Oleme saanud käia vihmametsas, väikeste waterfallide juures,

vihmametsas

kose all

käisime ühel teisel farmeril külas, kel oli palju linde ja suur siga, kes kooris mandariine. Oleme näinud ussi (ühte surnut), Halina nägi ühte aias ja siis nägime ühte kui me ujumas käisime. See uss ujus ka vees.

uss uss

väike kiilipoiss

Ämblike -hästi suuri ja väikeseid. Peremeest hammustas üks päris suur ämblik - barking spider. Ta näitas pilti ka. Päris karvane ja suur. Mürgine ka. Muidu on nad elanud siin ligi 30 aastat, lahtise köögi ja sissekäiguga. Ei ole neid ükski madu rünnanud või sisse roomanud. Nii et pole vaja neid karta. Neid on siin küll, aga Austraalias sureb maohammustuse või ämblikuhammustuse kätte võibolla paar inimest aastas. Mujal riikides on see näitaja tavaliselt palju suurem. Nii et kui sa isegi näed madu, siis hammustamine saamine, on üsna ebatõenäoline aga ma ikka veidi kardan neid madusid. Siin ühel naabril oli väga pikk aega üks suur püüton istunud kusagil kapi peal. Ise sinna roninud ja tüüpidel oli üsna suva, kuni üks päev tuli see tüüp sealt alla ja hammustas väiksest last jalast. Siis oli paanika, aga kiiresti haiglasse minek, aga tegelikult püütoni hammusutus on kahjutu. See ei tapa üldse, lihtsalt veidi valus. Nii et kuid teid püüton hammustab, paanikat pole vaja. Te ei sure. Üsna vastikud on ka rohelised sipelgad, kes hammustavad päris valusasti. Neid on siin igal pool. On ka igasuguseid konnasid, rohelisi ja kärnkonni.

üks roheline konn - oleks peaaegu niidukiga alla ajanud

Kärnkonnade vastu on siin kampaania. Ehk too kõik kärnkonnad meie juurde, ma tapame nad valutult. Kärnkonni on siin liiga palju ja nad teevad paljudele farmeritele suurt kahju. Nad on nii suured, et on võimelised isegi krokodilli ära sööma kambakesi. Nii et nalja pole. Seetõttu on tehtud inimlik kampaania - too kärnkonnad meile ja meie tapame nad valutult. Ühes linnas oli neid eriti palju ja nad olid ikka eriti suured.

sajajalgne - hammustab valusasti

Kui tulla Austraaliasse ja sul on juba mingi raha olemas, siis woofimine on küll üks päris mõnus asi. Raha palju ei kulu, kuid sellist kohaliku elu ja eluolu näeb küll päris lähedalt. Kohtab palju toredaid inimesi ja loomi ja ka linde ja usse ja ämblike. Heh heh, viimaseid küll mitte eriti tihti.