Kosmos on meeletu ja väga väga suur, nii suur, et ei mahu su vaatevälja. Sa pead pea kuklasse panema ja keerutama, et tajuda seda massiivset universumi, mis on meie ümber. Ühel õhtul juhtusime sattuma väga ideaalsesse kohta, et jälgida seda tähtedemerd meie ümber.
Siin kohal mainin, et Wellingtonis on üks väga mõnus observatoorium, kus saad lamada mugavas toolis, peaaegu lamavas asendis ja kogu suur lagi on üks ümmargune ekraan. Siis viiakse sind kuule ja tehakse väike tiir maailmaruumis. Soovitan soojalt seda kohta külastada :) et veidi rohkem teada saada meie täheruumist.
Ühel õhtul me siis seisime Waipoa metsade lähedal Omapere nimelises kohas ja leidsime ühe hästi väikese kämpla ja hästi odava :) ning see oli peaaegu tühi. Kämpla oli ühe kõrge nõlvaku peal ning kui nõlvakust alla minna ootas sind ees imekaunis rand. Mis aga selle koha veel väga eriliseks tegi, oli see et vaateväli su ümber oli meeletult suur. Mitte ühtegi maja või kõrgemat kohta meie ümber, mis segast jälgimast seda tähtedemerd, mis avaneb öösel. Meie õnneks oli täiesti selge öö ja meil oli võimalus oma uusi teadmisi proovile panna ja leida üles Matariki.
Matariki ehk ka jumala silmad on maoorirahvale väga suure tähendusega. Nimelt esivanemad leidsid üles Suure Valge Pilve maa tänu nendele tähtedele. Kui kevadel õigel ajal minema hakata (kusagilt polüneesia saartelt), siis tähistaeva kõige alumises servas ilmuvad 7 suuremat tähte moodustades Matariki tähekogu. Kui hoida kurss selle tähekogu poole , siis on õnn maabuda kusagil Uus-Meremaa põhjasaare põhjaosas. No me siis otsisime seda tähekogu, aga kahjuks ei leidnud. Aga vaatepilt oli siiski väga võimas.
Loomulikult ei jäta ma kunagi kasutamata võimalust et valgusega mängida ...
Edasi aga Wiapoa metsa, kus ootavad suured kauripuud
No comments:
Post a Comment