See oli siis kui me sõitsime mööda põhjasaart ülesse poole avastama ilusaid randu ja kohti. Ja uskuge mind, neid kohti on tõesti palju. Üheks väga kuulsaks kohaks on Hot Water Beach ehk kuuma vee rand. Eesti keeles kõlab pisut naljakalt. Igatahes on nii et mõõna ajal on rannas üks koht, kus on võimalik kaevata endale üks vann liiva sisse ja vesi mis vanni valgub on hästi mõnus ja soe. Nii et tasuta spa rannas. Kõlab hästi või mis. See on võimalik tänu sellele, et kusagil 5 miljonit aastat tagasi oli see vulkaaniline ala ning suur osa sellest magmast on nüüd liiva all. See on siiani veel väga tuline, kusagil 170 kraadi on kuumad need kivid. Nii et kogu põhjavesi on hästi kuum. Nii et kui natuke seal liiva kühveldada siis on võimalik selle veeni jõuda ja väga paljud inimesed teevadki seda. Kui paljud, noo ikka paljud. Jõudes randa oli suur autoparkla täis ja inimesed kiirustasid oma kühvlite ja labidatega täiskiirusel selle kuuma koha poole. No ma siis ka läksin, sest kiusatus oli liiga suur. Kohale jõudes tuli pisut nagu naer peale, sest et vaadake seda pilti.
Nagu võite pildilt näha on inimesed kõvasti vaeva näinud ja endale vanni kaevanud. Ainuke probleem on selles, et neid vanne on liiga ja palju ja vett mitte nii palju :) Ehk siis mehed saavad oma uhkusi leotada ja võimsalt naeratada. Kihvt!
See koht on Coromandeli lähedal. Coromandel on väga kuulus koht. Coromandelis on ilusad rannad ja üks koht kannab nime Coromandel Cove.
see on see koht kus abiellus Gerd Kanter
Kogu see Coromandeli poolsaar on tegelikult kauneid rannasoppe täis ja kui juhtub olema veel hea ilm siis ilusamat kohta on raske tahta. Sõit mööda seda kaunist poolsaart on lihtsalt super. Iga nurga taga on veel ilusama koht. Raske uskuda, aga nii see on. Sõidu ajal on raske pilte teha, aga siin on paar.
Iga õhtul oli meil alati väike mission teha, leida koht kus ööbida. Ja uskuge mind, see oli palju põnevam kui minna tasulisse kämpingusse. Ja too õhtu leidsime super koha kus olla. Nimelt läheb üks väga väike tee Optio randa ja see tee on väga sinka vonka ja suured rekkad sõidavad seal vahel ja kruusatee. See kruusatee viib üle väga kõrge mäe ja selle mäe peaaegu tippus on selline pisike peatumis koht ning väike tee viib künka tipuni. Selle künka tipu kõrval me ööbisimegi ja see vaade oli lihtsalt kirjeldamatu. Kui sa näed väga väga kaugele ja kogu su vaatevälja katab peaaegu lõpmatu ookean ning päike loojub, siis on aeg maha istuda ja juua üks väga hea Sauvignon Blanc.
Kaunid kaunid kohad. Jägmine päev viis meid aga üles ja seal üleval on Auckland. Ma olin kogu selle aja veetnud põhimõtteliselt matkabussis elades. See tähendab, et kämbid kusagil jõe või järve ääres, imetled öösel võimast tähede merd ja istud lõkke ääres ning kuulad vee kohinat. Mõnus. Chill ja rahulik. Kopp Kopp, see on Auckland! Ärka üles. Istun oma bussis, seisan 5 realise kiirtee äärmises reas ja liigun ühtlases tempos 8 km/h. Seda juba viimased 40 minutit. Kiirteel ei ole ühtegi valgusfoori ja ridu on 6 ning ei ole toimunud ühtegi avariid. See on olukord on normaalne. Miks ja kuhu kõik need tuhanded autod liiguvad. Miiiis toimub? Kia Ora, ehk tulemast suurlinna :=) Ma olin suht shokis. Me plaan oli panna üles paar kuulutust auto müümiseks ja siis jalga lasta. Seda me ka tegime. Suht kultuurishokk on ikka maalt suurde linna minna. Tegelikult ei ole seal linnas mitte midagi huvitavat. Ma mõtlen Aucklandit kui linna. Me tahtsime sealt lihtsalt jalga lasta. Põgenesime ja ööbisime seekord lihtsalt mingi lambi kohas. Veoautod sõitsid mööda ja päris jube oli, nii et varavalges lasime jalga ja sõitsime kusagile karjamaale. Päike tõusis ja lehmade ammuuumise taustel tegime veel väikse põõnaku. Mulle meeldivad sellised asjad :)
Kuna oli väga ilus päev siis otsustasime veidikeseks randa minna. Väga ilus koht on Mangawhai Heads. Olime seal terve päeva. Ei kahtse sugugi :)
Järgmine päev aga jõudsime kohta, mis oli kuidagi nii mõnus ja väga eriline, et jäime sinna lausa kolmeks päevaks. Selleks oli Manuwai järv. Järv oli mõnusa ja sooja veega. Väga puhas ja üsna rahulik koht. Mõnikord tuli mõni kalamees ja mõnikord keegi ujuma, aga enamus ajast olime omaette. Püüdsin kala ja võtsime päikest. Puhkus. Õhtul aga juhtus midagi imelist. Päike loojus ning selle punased ja kuldsed kiired peegeldusid järveveest ning järve teisel kaldal kaardus üle üks suur vikerkaar. Vau! See võttis lõua värisema :)
Kolm päeva olime seal ja aeg lendas kiiresti. Vahepeal tuli mingi grupp mehi ja hakkasid ujutama oma suuri miniatuurseid jahte. Need oli umbes 1,5m kõrged ja neil oli mootor. Üks hetk oli kari täiskasvanud mehi suurte pultidega järve kaldal ja kõlas pauk ning jahid tormasid kõik ümber boide edasi tagasi ja peab ütlema, et tundus väga äge. Jahte sai kallutada ja tuulega reguleerida jne ning tõesti liikusid väga kiiresti. Pole paha hobi.
Üks hommik oli hästi udune.
Ja kui udu kadus hakkasid päiksekiired läbi puude paistma
Ja siis üks hommik me pidime edasi liikuma. Edasi tähtede poole ...
No comments:
Post a Comment