KIBE KIBE KIBEEE

Nõnda karjutakse ainult Eestis, kahjuks :) Koreas käituvad kõik väga viisakalt. Nagu ühest eelmisest blogipostist lugeda võisite on traditsioonilised pulmad väga pikaajaline protsess ja et see on rohkem nagu perekondade ühinemine kui lihtsalt kahe inimese liitumine.

Lühidalt käis asi nii, et peigmehe vanemad saatsid pruudi vanematele kirja, et poeg tahab tütart kosida. Kui pruudi vanematelt tuli jaatav vastus siis järgmisena saatsid peigmehe vanemad uue kirja. Uues kirjas oli ära toodud igasugust informatsiooni peigmehe kohta, sealhulgas millal ta on sündinud ja mis tähtkujus jne. Need asjad olid väga olulised kuna nüüd pruudi vanemad läksid koos selle informatsiooniga ennustaja juurde. Ennustaja vaatas nii pruudi kui peigmehe andmeid ning valis välja kõige soodsama ja parema kuupäeva abiellumiseks. Et uuel perel oleks õnne jne. Väga tähtis oli et kuupäev oleks harmoonias hingede ja igasugu muude välisjõudude ja faktoritega.

teadanne kõigile -  Meelis ja Ahyoon abielluvad. Tulge vaatama

Kuupäev paigas nüüd oli aeg kingitusteks. Peigmehe vanemad saatsid pruudi vanematele kingitusi. Kingitusteks oli peamiselt siidiriie. Siidiriie oli kallis ja riie saadeti sellepärast, et sellest valmistati hanbokid ehk pulmariided või võib ka öelda, et sellised ilusamad traditsioonilist laadi peoriided. Lisaks veel ehteid ja muid väärisesemeid, et pruut ja tema vanemad ilusad välja näeks pulmas. Tänapäeval on see komme veel säilinud, ehkki siidi enam nii palju ei saadeta. Tänapäeval toimub see kinkide vahetus läbi kulleri. Kulleriks on tavaliselt peigmehe sõber, kes toimetab kingid pruudi majja. Tihti pruudi vanemad naljatledes kaeblevad kingituste vähesuse üle ja nõuavad lisa, aga see kõik on ainult show. Tänapäeva korea on teistsugune, raha raha  raha ja veelkord raha.

    hanbokid näevad ilusad välja

Viimaks on aeg käes pulmapäevaks. Pulmapäeval tuli peigmees suure tseremoonia saatel pruudimajja koos sõbraga. Sõbrer kandis parti. Peigmees kingib pardi vanematele näitamaks oma kindlameelsust jääda kokku oma kaasaga kuni elu lõpuni. Seejärel toimub pulmapidu. Peigmees näeb pruuti ja pruut peigmees esimest korda alles pulmas. Seejärel veedab peigmees  ühe päeva pruudi majas ning siis lahkub koos pruudiga "igaveseks"


Meie pulm Ahyooniga toimus 23 septembril. Meil ei olnud ennustajat aga see kuupäev tundus meile mõlema kuidagi väga soodne ning positiivne. Niisiis 23 september. Väga paljud korealased peavad nüüdsel ajal läänelike pulmi, mis minu meelest ei ole eriti ägedad. Selleks on Koreas suured pulmamajad, kus ühel korrusel on palee, teisel korrusel on söögikohad jne. Tihti on need pulmad väga kallid. Üks suuremaid puudusi on see, et enamik inimesi ei mahu sööma korraga, kuna pulmas käib reeglina kusagil 300-500 inimest. Nii et osa peab ootama ja siis käib selline nagu söökla värk. Tihti on aga kogu pidu läbi paari tunniga ja siis minnakse koju ning noorpaar pulmareisile.

Me mõlemad olime suht kindlalt otsustanud kohe traditsioonilise kasuks ning nüüd oli vaja veidi organiseerida. Minu üllatuseks läks see meil väga kiiresti ja ilma erilise draamata. Kõige olulisem oli leida koht ning me käisime läbi 4-5 kohta. Kõik need olid tradistsioonilised paleed või templid. Me valikuks osutus üks palee, mis asus suhteliselt kesklinnas ja oli kergesti leitav kõigile. Palee nimeks oli Unhyeongung ning selles palees abiellus ka viimane kuningas oma valituga. Meil õnnestus koos vanematega näha eelneval päeval selle tseremoonia kordus etendust selle samas palees.

   peab ütema, et vanemad nägid väga ilusad välja ja väga nooruslikud :)

23 septembri hommik. Ilm on ilus ja mõnusalt karge. Paneme selga oma kaunid hanbokid ehk spetsiaalselt õmmeldud Korea rahvariided ning kõigepealt viin Ahyooni paleesse, sest talle on vaja teha spetsiaalne make-up. Siis suubun tagasi vanemate järele. Ma olen suhteliselt rahulik ning kõik kulgeb vaikselt. Ema avastab, et ta on maha jätnud ühe ripatsi, mis käib hanboki külge. Vabatahtlikult longin tagasi hotelli selle järele ja tagasitulles on kõik juba pöörlemas ja kiirelt saadetakse mind mukkija juurde. Kiire make-up ja pildistama.

Juba on inimesi nii palju kohal. Mind juhatakse tagaruumi, kus minu abiline teeb mulle selgeks mida ma tegema pean. Õigemini ta ütles, et ära muretse, ma aitan sind vajalikul hetel. Siiski kõige olulisem on õppida õieti kummardama. See käib nii, et põlvi tuleb kükitada ning mitte päris põlvili langeda vaid kõigepealt käed maha panna üksteise peale. Siis alla panna parem põlv, siis vasak, siis kummardada pea peaaegu maha, siis tõsta pea, tõsta üles vasak jalg ning kätega toetudes põlvele end üles lükata. Seda kõike tuleb teha sujuvalt ja üsna aeglaselt. Mul oli probleem just selle viimase koha juures, sest mu kaunis kostüüm takerdus pidevalt jala alla kui ma püsti tõusin.


Kõik kohtadele ja valmis. Kõigepealt taovad Ahyooni sõbrad palee ees trumme ja kõlistavad panne, et kutsuda külarahvast pulma.

Seisan oma sõbraga palee ukse taga. Oma käes hoian sirmi, et katta kinni pool oma nägu. Pruut ei tohi mind ju näha enne kui käes on õige moment. Sammun koos oma sõbra Bong-Juga, kes kannab mu parti sisse palee uksest

 ning peatume trepi eel. Sõber kummardab ning ulatab mulle pardi. Võtan pardi ning asetan ukse jalamile ning kummardan seda eelnevat kummardust kaks korda. Pruudi ema võtab vastu pardi.

Nüüd tuuakse pruut minu kõrvale ning me sammume koos teineteisele poole lauda.

 Kõigepealt tuleb käed puhastada püha veega, et ära pühkida kõik halb ning astuda abiellu puhta südame ning hingega. 

 

Seejärel istume ning preester ehk siinkohal tavaliselt oli selleks küla vanem või tark laulab ning viib läbi tseremooniat.  

 

Tseremoonia käigus tuleb meil juua ühest pudelkõrvitsast. See on üks vili. Pudelkõrvits tehakse pooleks. Rahvasuu räägib, et poolikul pudelkõrvitsal on ainult üks võimalik teine pool pudelkõrvitsat terves ilmas ning nad tähendavad üksteisele kogu maailma. Pudelkõrvitast joomine tagab noorpaari harmoonia tulevikus.

Mulle ulatatakse pudelkõrvits ja neiu ütleb - joo pool. Proovin juua pool, mille peale küla tark hüüatab POOL - Mitte KÕIK. Kõik naeravad :) Siis viiakse minu pudelkõrvitsa pool Ahyoonile ja tema oma tuuakse mulle. Ning joon teise poole. Küla tark jätkab juttu ning vahepeal kummardab Ahyoon ja vahepeal mina. Ma arvan, et jumalale ja üksteisele ja austuseks jne. Siis tuleb süüa üks dattel (on vist nii eesti keeles). See on järelkasvu tagamiseks.

 

 Tuleb veel kummardada ja siis pannakse meid vastamisi ning küla tark kuulutab meid meheks ja naiseks. Kõik plaksutavad ...

Nüüd viiakse meid Ahyooni vanemate ette. Kummardame ning siis kallistan Ahyooni ema ja isa. See on märgiks, et mind on vastu võetud perekonda. Seejärel toimub sama minu vanemate ees.

Peale seda mängivad Ahyooni sõbrad oma pillidel meile pulma muusikat ja etendus on vägev.  

 Nii vägev, et kõigile meeldib ja küla tark nõuab lisalugu. Ahyooni sõbrad on veidi hämmelduses, kuna nad ei harjutanud eriti midagi rohkem. Niisiis kutsuvad nad Ahyooni mängima. Ahyoon oli ülikoolis just selles traditsioonilise rahvamuusika klubis ja õppis ka edukalt neid pille mängima. Egas midagi, plaktsutasin ja vaatasin kuidas mu kaasa panni tagus. Väga lõbus oli :)

Kõik olid rahul, siis tegime hunniku pilte nagu ikka

ja siis enamik läksid sööma aga meil oli veel ees üks privaatne tseremoonia. Ühes väikses toas oli kaetud lauake traditsiooniliste andidega ning sinna olid palutud vaid kõige lähedasemad.

Kõigepealt istusime oma vanematega. Kummardasime neile ning hea järelkasvu tagamiseks viiakse läbi tseremoonia, kus peigmehe vanemad valivad peotäie datleid ja viskavad need meie poole. Meil on kahevahel üks rätik ning me proovime need datlid kinni püüda. Mida rohkem kinni püüda, seda rohkem lapsi tuleb. Me püüdsime kõik kinni - 10 datlit :)

 

Peale seda istusime Ahyooni vanematega. Vanemad soovisid meile õnne ja armastust ja pikka kooselu ning siis istusime veel onude ja tädidega ning kuulasime nende häid soove ja õpetusi.

 

Viimaks istusime me kahekesi, sõime ühe datli kahekesi koos ning siis et tseremoonia lõpule viia tuli mul 

Ahyoon selga võtta ja üks ring teha. Kunagisel ajal tuli peigmehel läbi terve küla jalutada - majast majja et näidata kõigile oma uut naist.

Järgmisena suundusime edasi sööma. Söömise kohaks oli meil kinni pandud üks mereandide buffee koht, kus suures laadungis paremat kraami - igasugu sushit, krabisid kuid ka igasugu liha ja rohelist. Meil ei olnud eriti aega süüa, kuna komme näeb ette käia läbi igast lauast ja pisut juttu ajada. Kõik olid rahul ning väiksema grupiga ehk enamasti Ahyooni sõpradega läksime edasi ühte kõrtsi. Kõrtsis olid esindatud tänu minu vanematele pudel kvaliteetset Eesti VIINA, imehea päts koduleiba ning suur rull suitsujuustu. Kõik maitsesime ning kõik kiitsid. Õhtu kulges ühes kõrtsist teise ning lõpuks maandusime ühes mu lemmik kohas, kus tuuakse lauda suur kauss riisiveiniga ning hunnikutes soolakala. Üks klubiliige lahkus mitte omal jalal vaid sõbra õlal, kaks lahkusid ilma telefoniteta ning üks ilma kingadeta. Mis pulm see on ilma kadudeta ...