vietnam jätkub

Jõudsime siis Nha Trangi. See on teada tuntud kuurortlinn Vietnamis ja siia saabub hästi palju rannaturiste ja põhjus on muidugi :

Kuna meil oli plaanis ainult ühe päevane peatus siin, siis ei hakanud me eriti midagi pikalt planeerima, vaid võtsime kohe hommikul rannas end platsi ja lasime päikesel end veidi praadida. Mina lasin end ehk natuke liigagi palju praadida, aga mitte liiga palju - ainult kergelt roosakaks :) Päris kena rand on ja ujuda oli ka mõnus. Läks kohe sügavaks, vesi oli soe ja lained olid suured.

Mind hämmastas algul, kui me kõndisime mööda tänavaid, et igal pool olid reklaamid vene keeles. Hiljem ma enam nii hämmastunud polnud, kui ühtegi teist turisti peale venelaste ma ei kohanud. Tundub, et see on uus paradiis vene rahvuslastele. Ma olen veidi rassist ja nende kohalolek mind väga ei rõõmustanud. Nii et kusagil keskpäeval muutus rand liiga paljuks minu jaoks ja lasime sealt jalga. Mis siis edasi teha. Kui midagi teha pole, siis tuleb ju suund võtta Spa poole.

Kuna me ei teadnud kus see on, siis võtsime takso. Takso ei ole siin väga odav, peamine põhjus on see, et ainult turistid sõidavad taksoga ja turistidel ju raha on. Sõit ei olnudki väga pikk ja peagi olime hot springs spas, ehk kuumavee allikate koht jälle.

Pilet maksis 6 dollarit ja selle eest saab siin oi oi kui palju. Olin suht üllatunud. Kõigepealt juhatatakse sooja minereaalvee dušši alla siis palutakse astuda ühte mudavannidesse. Õigemini astud sisse ja siis onu keerab muda voolama.

Siis võib seal vedeleda nii kaua kui tahtmist on. Soovitavalt 15 minutit. Me olime kusagil 20nd. Kopsikuga saab endale muda peale valada. Enamik valas muda pähe, aga minu jaoks tundus see pisut ekstreem. Mulle tuli ka meelde see kui me olime Uus-Meremaal mudavannis ja pärast haisesime veel mitu päeva. Seekord oli aga asi palju meeldivam. Peale vanni tuli minna ja päikest võtta nii 5-10 minutit, et muda ära kuivaks su nahal ja nii kõik hea kraam sisse imenduks. Venelastele polnud vene keeles ühtegi silti, nii et nad kõik eirasid seda nõuannet. Me kuivasime ja siis lasime end kuuma veel all puhtaks.

Nüüd juhtatati meid kuuma mineraalvee vanni. Oli väga soe ja  soolane vesi. Mõnus lõõgastus 

Peale neid protseduure oli nahk küll nagu uus ja tunne väga mõnus.

Peale seda sai end igasugustes suurtes basseinides leotada, kus oli nii kuum kui külm vesi. Oli ka paar

suurt mullivanni kus sai lebotada. Igatahes vägev värk. Meile sellest veel ei piisanud. Lasime endale veel massaži ka teha. 45 minutit. Jalgadega roniti selja peal ja kõik kondid ja luud raksusid paika kenasti :)

Edasi läksime jälle ööbussi peale ja sõit läks edasi Hoi Ani poole.

 Hoi An on üks kõige mõnusamaid linnu Vietnamis, vähemalt minu arust. Hoi Anil on väga pikk ajalugu ja sealne vanalinn tuletas pisut meelde ka meie oma vanalinna. Hoi An on väga hea näide iidsest sadamalinnast. Peamine tegevus käis seal 15saj kuni 19 sajandini.  Hoi Ani linna nimi tähendab tõlkes "rahulik kohtumis koht" :)

Siinne linn on saanud mõjutusi nii portugaalastelt, kui hiinlastelt ja jaapanlastelt.

jaapanlaste sild

Kõik nad on ehitanud siia midagi oma ajajärgul ja tõesti, nii väikse linna kohta on siin iga nurga taga mõni eriline hoone või koht. Hoi An on kantud ka Unesco maailmapärandisse oma erilisuse poolest.

Me maandusime siia hommikul ja natuke otsimist ja leidsime endale soodsa öömaja. Kuigi üks väga kena hotell oli ainult 15 dollarit öö, suutsime me leida veelgi soodsama variandi. 2 ööd kodumajutuses 16 dollarit. Säästuprogramm :)

Üleüldse on Hoi An meeldivalt soodne koht. Ma ei suuda üle saada sellest, et kohalik koduõlu oli vaid 0,12 euro senti. Nii et ühe 1 euro eest saad 8 kapatäit õlut. Nii võib ju lausa purju jääda :) Söök oli ka fantastiliselt hea ja väga maitsev. Igas restoranis on võimalik võtta ka cooking classi ehk kokandustundi. Meil on plaanis see läbi viia igas riigis, nii et Hoi An tundus hea koht selleks olevat. Me lemmikuks sai Sunshine restoran ja selle perenaine Hoi oli väga väga tore naine. Niisiis õhtul läksime oma kokakooli. Mina tahtsin õppida kuidas valmistada Pho Ga suppi ehk kohalikku põhirooga - riisinuudlisupp koos kanaga. Ahyoon otsustas õppida kuidas valmistada "pork with ginger and lemongrass" ehk eesti keeles ma ei tea - oops :=) Näed siis

Ahyoon koos õpetaja Hoiga

Supivalmistamiseks ei olegi mingeid väga erilisi asju vaja. Kõige olulisem on ehk see supipasta, mis annab kohaliku mõnusa maitse. Supi sisse läheb mütnti ja igasugust rohelist värsket kraami (sibulat või sparglit või midagi sellist) lisaks papaya või mango ribasid ja siis veidi küüslauku a sibulat ning lõpuks kana ja nuudleid.

Mulle Vietnami köök väga meeldib. Hoi Ani kohalikuks roaks oli veel Cau Lau, mis kujutas endast nuudleid koos sealiha tükkide ja rohelise kraamiga. Roheline kraam käib siin iga söögi juurde. Väga värske on kõik ja see teeb iga söögi maitsvaks.

Söök on valmis

Hoi Anis mööda tänavaid jalutades hakkab silma rohked õmblustöökojad ja igasugused meisterrätseppad. Neid ateljeesid on vast siin 100tk selle väikse linna peale. Vähemalt tunne on selline. On võimalik lasta endale õmmelda viimasepeal ülikond või väga peen kleit ja seda üsna soodsa hinna eest - või vähemalt nii tundub :) Mul ei olnud mingit plaani midagi osta, aga Ahyoon oli juba mõnda aega otsinud endale head suve kleiti nii, et miks mitte siis. Käisime siis asja uurimas ja ateljees on võimalik valida igasugu riide ja materjali vahel ning ajakirjast või kust iganes välja valida omale sobiv kleit ning siis võetakse mõõdud ja voila! Mul hakkas seal igav ja jäin passima mingeid valmistehtud asju ja silma jäi uks kena talvemantel. Mul on mingi teema talvejopedega, ma alati tahaks ühte veel ja oo õudust. Varsti ma proovisin seda endale juba selga ja oli mõnus. Võtke siis mõõdud ja vaatame mis saab. Lasin sisse veel õmmelda paksu voodri, et Eestis ikka olla saaks. Kõik kokku läks 80 dollarit, ma ei teagi kas mulle ainult tundub, et on tegelikult kallis aga nüüd oli juba liiga hilja.

Ruby on uue kleidiga

Õhtud on Hoi Anis nii meeldivad. Vanalinna tänavad on täis pikitud igasugu pisikesi restorane, igal pool on laternad ja mööda jõekallast liikudes helgib kogu tuledemeri sulle vastu. Paljud müüvad väikseid laternaid küünaldega,

 et siis need vette panna koos oma sooviga ja see teele saata. Väga romantiine ja rahulik koht kus õhtust süüa ja meeldivalt aega veeta.

Vanalinn on ka täis pikitud igasugu vanu hooneid ja templeid

Hoi Anist liikusime edasi linnake poole nimega Hue. Valisime seekord teise bussiliini ja pidime 4 tundi kanadega ühes kuudis olema :) Veidi kohalikku vürtsi kah :) Meie peatus Hues oli vaid 5 tundi, nii et valisime endale paar kohalikku giidi, kes meid motika seljas veidi ringi tiirutasid. Hue on üks vanemaid Vietnami linnu ja siin valitsesid keisrid tükk aega ning ka linn on selle ilmega. Linna keskel on suur kaitselinnus, mis on ääristatud pikka ja kõrge valltorniga

.

 Umbes nagu Tallinna vanalinn, ainult et mitte nii suur, aga päris suur ikkagi kokkuvõttes.

 Üle linna on täis pillutuid igasuguseid templeid ja maoseolume ning paleesid. Valiseme välja kaks tükki, kuna polnud eriti aega. Käisime vaatamas üht vanemat budistlikku templit:

See oli väga rahulik koht ja mitte turistide lemmik ilmselt, kuna meile tuli vastu ainult paar kohalikku last. Vaatasime ringi ning templi hooneid oli nii vanu kui ka veidi uuemaid ning ka paar matmisplatsi.

Ilus tiigike ning suhtelist zen koht :)

Edasi läksime vaatama viimase keisri suurt paleed. Keiser Tu Duc valitses 1848-1883 ning oli suur kunsti- ning looduse armastaja. Seetõttu lasi ta luua selle 50-ne hoonelise palee just arvestades harmooniat ning viimase aja moode. Palee oli jaotatud kahes. Üks osa oli kultuurilisteks ja religiooseteks tegevusteks ning ka tema eluruumideks ning teine osa oli kesirlikuks maoseolumiks.

Keisrile meeldis vabal ajal väga istuda selles kohas ning luuletusi ning poeeme kirjutada. Vahelduseks sõudis ta väikse paadiga veidi tiigi keskele ja püüdis kala. Selline keiser siis

 siin kirjutas ta siis luuletusi

ehk püüdis ka ta niiviisi kala nagu see mees

Keisril oli ka palju naisi ning olles väga kunsti armastaja lasi ta ehitada ka esimese teatri Vietnami ajaloos. Teater asus tema palees ning tema noored kaunid naised siis tantsisid talle ning tegid näitemängu. Sellest pilti kahjuks ei saanud teha.  Naistele oli loomulikult oma palee ning eluruumid:

 

Käisime vaatasime üle ka keisri haua. Suur plats ning suur kirst keset platsi. Vägev värk pluss suur torn sisse käigu juures - kuninglik värk

Edasi oli meil plaan sõita Hanoisse. Bussi pilet oli broneeritud. Buss asus teele kell 5 õhtul ning pidi olema kohal kusagil 6 ajal hommikul. Ehk siis 13 tundi kokku, seal sees oli ka paar peatust jne. Bussid, mis siin ringi sõidavad on magamisbussid ja näevad välja nii, et tavalise tooli asemel on selline lamamis ja magamistool. Seda saab üles alla liigutada ning oma jalad saab panna teise tooli all olevasse avasse. Minule jäi pikkusest pisut väheseks, ehk jalgu ei saanud päris hästi välja sirutada. Seetõttu olime järgmistel kordadel targemad ja valisime alati viimased kohad bussi taga, kus sain oma jalad välja sirutada :)

Me sõit kulges suhteliselt rahulikult, vahepeal on muidugi järsk äratus, kui buss mõnes suuremast august läbi lendab. Millegi pärast nad hoogu maha ei võta, mille peale tõuseb kogu keha meetri jagu üles poole, et siis prantsades jälle tagasi kukkuda. Ma ei tee nalja, see on tõesti nii. Ahyoon oli tark ja kinnitas end turvavööga kõvasti istme külge, mul oli vööga kuidagi halb magada, nii et ma lendasin ringi paar korda öö jooksul. Kui hommikul silmad lahti tegin oli juba valge, ehk siis umbes kell 7. Hmm, me polegi veel kohal. Vaadates välja sain aru et liigume väga aeglaselt. Teetööd ja neid oli palju. Kohale jõudsime Hanoisse kusagil kell 12 ehk siis 17 tundi olime teel. Huuh.

kommunstlikud loosungid on igal pool - elagu töölisrahvas!

Hanoi - Hanoi kohta viiteid leidub kusagil 3000 aasta vanustest ürikutest. Vanim säilinud hoone on kusagil 2000 aastat vana. Nii et väga vana linn. Hanoil on olnud väga palju nimesid läbi sajandite ning väga pikalt oli Vietnam ju hiinlaste valduse all. Tänapäeval on Hanoi väga kiire elutempoga linn, kus elab koos äärelinlastega kokku 6-7 miljonit inimest. Sellel 6-7 miljonil inimesel on nii 5 miljonit rollerit, mis ummistavad tänavaid olenemata kellaajast.

 roller is all you need

Minule suured linnad ei meeldi, sest hinnad on väga kõrged, liiklus on väga tihe, inimesed hoolivad ainult rahast ning vaadata pole eriti midagi. Olime seal vaid ühe õhtu ning midagi me ikkagi nägime. Käisime vaatamas vesi nukkude showd.

See oli päris äge. Esiteks oli see live show, ehk siis naised laulsid kenal häälel ja mehed mängisid pilli ning näitlejad tegid meile showd oma nukkudega. Tore oli ka see, et nad jutustasid Vietnami loo, ehk show oli nende legendidest ja traditsioonidest. Algas kõik ühest draakonist kes tuli ja ujus ringi Vietnami vetes. Ujudes seal rõõmsalt ringi kohtus ta ühe fööniksiga ning armus meeletult. Selle peale sündis neil palju palju mune ning munadest hüppasid välja väikesed vietnamlased :)

 

siin on need kes munast  välja tulid

Need vietnamlased siis hakkasid riisi kasvatama ning karja karjatama. Järgnes igasugu laule erinveatest küladest ning tantse. Ahyoon jäi lõpu poole magama, arvata võis :)

Järgnevaks päevaks olime bookinud endale Halong Bay tuuri, mis on ju see kõige kuulsam koht siin Vietnamis ...