Sydney ja uus aasta

No nii, lõpuks jõudsime siis omadega Sydneysse välja. Võttis aega mis ta võttis aga lõpuks oleme siis tegelikkus Austraalia pealinnas ja kuidas see siis on ...

No tegelikult tundus algul, et wow kui suur linn, sest õige maja leidmine võttis meil aega ikka mitu tundi. Siin on neid eellinnasid ja suburbe ikka sadu. Me peatume hetkel Halina sõbranna Milleka juures, kes on eestlane ja elab koos austraallasega. Suur tänu neile selle võimaluse eest. Nad läksid ise jõuludeks ja uueks aastaks Wally (see australlanne) vanemate juurde, nii et meie ülesandeks on hoida kahte kassi - Imret ja Miisut ning valvata kodu, kuni nad tagasi tulevad.

see on Miisu

see on Imre

No meie jaoks on see ideaalne, sest hetkel on Sydneys ööbimise hinnad ikka väga kõrged. Oleme nüüdseks seda linna ka pisut rohkem uurinud. Enam see nii suur ei tundugi kui alguses, sest see kesklinna osa ei olegi nii suur.

Kesklinnas on üsna palju suur kõrghooneid nagu igas teises pealinnas ja kesklinnas võib tööpäeval näha väga palju viigipükstes ja triiksärgis mehi liikumas. See on standardriietus, sest pintsakuga on liiga palav ja kuna enamik on sellised müügimehed, siis peab olema business riietus. Otse kesklinnast saab Hyde parki, kus väga paljud käivad lõunat söömas.

kaasaarvatud linnud

Sealt saab edasi kohe botaanikaaeda, mis on tasuta ning päris huvitav. Näiteks ripuvad puude otsas tuhandeid nahkhiiri, kes öösel ringi lendavad ja inimesi hirmutavad.

neid on iga puu otsas ja neid on PALJU

Botaanikaajast viib tee otse ooperimaja äärde, kus tiirleb sadu turiste. Ooperimajja saab sisse ka minna ning tuuri teha, kuid meie jaoks oli see veidi liiga kallis.

Ooperimaja näeb tegelikult ikka väga suur ja võimas välja.

Otse ooperimaja kõrvalt näeb ka Sydney suurt silda - Harbour Bridge. Sinna on võimalik ka päris otsa ronida jällegi kõva papi eest, kuid sillal kõndimine on ikka tasuta.

Sydney keskel asub Circural Quay- kust saab praamiga sõita igale ümberkaudsetesse kohtadesse, näiteks loomaaeda ja Manly poolsaarele. Jalutasime ka Rocksis, mis on Sydney vanim linnaosa. Seda on umbes paar tänavat, millest enamik on täis baare ja pubisid.

Sydney ise on küll väga kirju. Siin võib küll kohata igat nahavärvi inimesi ning värvi lisavad väga värvikad aasialased, keda on siin ikka väga palju ja tihti on neil vägad friikid soengud ja riided. Üleüldse näeb siin üsna perverrseid asju nagu näiteks väga pikk roose Hummer :

Jõuludest on neil ka oma arusaam

mitte Eesti lipud vaid põdrasarved

Väga palju võib näha maja ees ka väga kirevat kraami. Paljud on oma maja täismahus vilkuvaid tulesid täis pannud alates põtradest saanidest ja päkapikkudest - õudne :)

Kuna tulemas oli uus aasta, siis linn oli rahvast pilgeni täis ning kõik põhiatraktsioonid olid välja müüdud. Nagu näiteks suur Imaxi kino ja akvaarium ja loomaaed jne.

see tundub ka olevat vägev asi - monorail

Nii et ühtegi neist kohtadest me minna ei saanud või ei tahtnud. Põhiürituseks oli siiski jõulud ja uus aasta ning meiegi tegime omad ettevalmistused. Kõigepealt jõulud.
Sydney on sellepoolest tore linn, et siit saab osta igasugust head kraami, mida mujalt austraaliast nii kergelt ei leia. Nii me siis leidsimegi endale jõuludeks verivorsti, hapukapsast, head pasteeti ning punast veini. Pidasime jõule koos kahe teise eestlase - Ingridi ja Andresega. Oli lõbus ja tore ning veidi teistsugused jõulud kui muidu.

Uus aasta ettevalmistused olid ka üsna põhjalikud. Halina tegi õhtu otsa sushit ning lõpuks oli meil kusagil 16 rulli sushit ning korralik joogikraam. Juua oli meil rikkalikult - pudel Viru Valget, pudel Vana Tallinnat, pudel Bacardi rummi ning kusagil 3 pudelit shampust ja veini. Seda kõike sellepärast, et siin Sydneys tuleb end õigele platsile vedada juba üsna varakult, muidu võid sellest suurepärasest vaatemängust lihtsalt ilma jääda.

Paremalt - mina, Halina, Ingrid, Andres ja nende toakaalsane Danielo

Nii siis meiegi hakkasime juba kell 12 päeval liikuma ettenähtud punkti poole, milleks oli see kord Toranga loomaaja juures olev ala. Rahvast liikus juba koos meiega üsnagi palju ning leidsime koha endale rannas, kust avanes kena vaade Harbour Brigile ning ooperimajale. Inimesed rannas ujusid, mängisid palli, sulistasid mulistasid jõid ja olid lõbusad. Nõnda meiegi. See 10 tundi läks nagu lennates ja saime tuttavaks paari kohalikuga ning viskasime nalja. Mõned tunnid enne paugutamist otsisime endale veidi parema koha, kust saaks head pilti teha ja kust oleks hea vaade. Veidi metsas hulkumist ja koht oli leitud. Tulevärk oli kaks korda- kell 9 ja kell 12. Leidsime lõpuks end põõsast koos kahe leedukaga ning kahe inglasega, kes arvasid ka et see on hea koht.



Tulevärk oli üsna võimas, kuid naljaks oli see et inimesed ise ei lasknud ühtegi raketti. Sellist värki nagu eestis, et igaüks paugutab siin ei olnud. Rakette polnud võimalik kusagilt ostagi ja ehk see on õige ka.




Nii et siis selline uus aasta oli. Järgmine päev oli päris halb olla ja tundub, et pole selle viinaga enam väga harjunud. Peab tulema vist ikka Eestisse harjutama ...